"Hädas pole mitte ainult sektor, vaid kogu maailmamajanduses on probleemid," ütles Josing põllumajandus-kaubanduskoja pressikonverentsil. Ta märkis, et allpool on kõik toormehinnad, aga näiteks nafta madal hind tähendab, et kevadtöid on põllumehel teha veidi lihtsam.
"Hinnad põllumajanduses on volatiilsed, need on läinud palju heitlikumaks: varud on vähenenud, börsi mõju on suurenenud," rääkis ta. Josing lisas, et viimaste andmete järgi ei ole põllumajanduses näha ka valgust tunneli lõpus, eriti piimatoodete puhul.
Konjunktuuriinstituudi juht lisas, et hinnalangus ja raske konjunktuur hakkab kajastuma ka Eesti põllumajanduse mahunäitajates. Piimalehmade arv on viimasel aastal märgatavalt langenud. See on langenud ka varem, aga kuna tootlikkus ühe lehma kohta tõusis, siis toodang seeläbi siiski tõusis. Aga nüüd on languses ka toodangu maht."
"Eesti hinnad on väga analoogselt käitunud Läti ja Leeduga, aga piima kokkuostuhinnad on Balti riikides kõige madalamad Euroopa Liidus. On langustrend ja see on madal igal pool, nii et ei aita ka toodangu muule Balti turule viimine," rääkis ta. Ta märkis, et kui Euroopa Liidu (EL) keskmine piimahind oli veebruaris 29 senti, siis Eestis oli see 23 senti.
"Ka jaehinnad on Eestis languses olnud ja võib öelda, et kilepiim on selline kaup, mis suhteliselt hästi korreleerub kokkuostuhinnaga ja järgib trende väga selgelt. Vaadates või hinda, siis on see olnud langustrendis, aga see pole olnud nii suur ja sügav jaeturul kui on olnud kokkuostuhindades. Sarnane on ka juustu hind," märkis Josing.
"Väga kiiretes hinnalanguses on põllumajandustootjal olnud kõige suurem kahju saada. Jaehinda on kauplustel olnud võimalik suhteliselt kergesti hoida, kuna sissetulekud on suurenenud. On küll näha, et põllumajandussaadustele tehakse sooduskampaaniaid, aga hinnalangus küll on, ent suurt kukkumist ei ole," lisas ta.
Raske turg on Eesti põllumeeste jaoks ka sealihasektor. "Näeme, et samuti on läinud loomade arv langusesse ja kui me vaatame sealiha kokkuostuhindu, siis ka need on kogu maailmas olnud ühtselt languses. Siin ei ole Eesti hind Euroopa mõistes halb hind, me asume keskel või kohati isegi kõrgemal. Aga probleem on seotud seakatkuga," rääkis Josing.
Kui keskmine hind on adekvaatne, siis need tootjad, kes on seakatku tõkkeks kehtestatud kolmandas ehk tsoonis, saavad 0,88 eurot kilogrammist samal ajal, kui keskmine on 1,33 eurot, märkis ta. "Tsoonis olevate tootjate on selgelt alla omahinna ja nad võtavad pidevalt kahjumit sisse," rääkis konjunktuuriinstituudi juht.
Ta märkis, et ka sealiha vallas on jaekaubanduses küll palju sooduspakkumisi, aga lihahind laiemalt pole oluliselt tarbijate jaoks langenud. "Päris palju tuleb Eestisse importliha, kuna Venemaa turg on kõikide jaoks ära kadunud. Eesti turul näeb huvitavaid turge: Belgia, Hispaania," ütles Josing.
Seetõttu on tema sõnul oluline väljakutse ka selles, et hoida enda turupositsiooni koduturul. "Kui varem on sealihaga isevarustatuse tase olnud hea, siis on võimalik, et see langeb sel aastal 70 protsendile," märkis Josing.
Üks edulugusid on tema sõnul teravili, kus pidevalt on saagid kasvanud. "Rõõmu vähendab see, et kokkuostuhinnad pole siiski nii head kui aasta või kaks tagasi, aga pikas perspektiivis pole väga hullu, näiteks 2005 või 2010 on need olnud veelgi madalamad; see otseselt kriisi ei tähenda."
Samas märkis ta, et näiteks nisu puhul on Eesti saagikus küll kasvanud, aga tänu sellele, et siin on hektaritoetus väiksem ja kasutada saab seetõttu vähem väetisi, on saagikus alla Euroopa Liidu keskmise. "Olukord on paranenud, aga ka teised riigid tõstavad oma saagikusi päris ilusti, nii et selles konkurentsivõitluses me peame tulevikuperspektiivi arvestama," rääkis Josing.
Ta rõhutas, et kui tarbija võib toidu üldise jaehinna madala taseme üle küll esialgu rõõmustada, siis mõnes naaberriigis on see madalam. "Lätis, Leedus, kõige madalam Poolas. See toob neile soovi tulla meie jõukamale turule."
Josing märkis, et hinnalangusest on veidi võitnud tarbija ja viimased kolm aastat on toidukorvi maksumus olnud kerges languses. "Aga tarbija kindlasti pikas perspektiivis sellest, et Eesti tootmine hääbub, ei võida, kuna soovitakse eelistada Eesti kaupa," ütles ta.
