Majapidamiste laenukohustused kasvasid ligikaudu samas tempos kui nende sissetulekud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Kasvanud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht.
Tänu sissetulekute kasvule ja kõrgele säästmiskalduvusele on ka majapidamiste säästud kiiresti kasvanud. Majapidamiste sularaha ja hoiuste maht suurenes aastaga rohkem kui 9%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus peamiselt väärtpaberite hinna kasvu toel aastaga üle veerandi. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast väiksemad.
Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. See näitab, et Eesti residendid säästavad viimaste aastate suundumusele omaselt palju ja põhivarainvesteeringute tase on esimese kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal.
