Mülleri sõnul on praeguses majanduslanguses Eesti ettevõtjatel tulnud tegutseda tingimustes, kus kulubaasi kasv on olnud konkurentide omast kiirem, Venemaaga seotud tarneahelad katkenud ning peamiste eksporditurgude nõudlus kesine. Eesti eksport on languses.

„Konkurentidest kiirem hinnakasv ei tähenda automaatselt konkurentsivõime kadu juhul, kui kallima hinnaga suudetakse pakkuda paremaid kaupu ja teenuseid,“ rääkis Müller konkurentsivõimele pühendatud Eesti Panga avalikul seminaril.

Praegu on aga kiire hinnakasvuga kaasnenud ekspordimahtude järsk vähenemine ning ka Eesti kolmanda kvartali SKP näitajatest vähenes eksport kõige rohkem. „See ei ole hea märk,“ nentis Müller.

Kriiside-eelse ajaga ehk 2019. aastaga võrreldes on tarbijahinnad Eestis kasvanud 35 protsenti ja tööstuse tootjahinnad 40 protsenti – Euroopa Liidus vastavalt 21 ja 33 protsenti. Kiire palgakasvu tõttu on tööjõukulu töötaja kohta Eestis kasvanud ligi 30 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidus on keskmine kasv olnud poole väiksem. Eesti ettevõtete makstav keskmine elektrihind oli selle aasta esimesel poolel veidi madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, ent kõrgem kui Soomes või Rootsis.

Eesti majanduse maht on kahanenud peaaegu kaks aastat järjest ning ühiskonnas võtab üha rohkem maad mure riigi majanduse konkurentsivõime pärast.

„Konkurentsivõimelises majanduses rakendatakse edukalt uusi tehnoloogiaid ja investeeritakse ka ise innovatsiooni, see tõmbab ligi uusi investeeringuid ning kvalifitseeritud tööjõudu, riigi poolt luuakse ettevõtetele edu võimaldav keskkond,“ kirjeldas Müller, märkides, et konkurentsivõimeline on selline majandus, kus tootlikkus kasvab ja suurendab elanike jõukust.

Eesti tööjõu tootlikkus ehk reaalne SKP töötaja kohta kahanes läinud aastal pea 5 protsenti ja paranemist pole toimunud ka tänavu. 

Eesti Panga president rääkis mitmest põhjusest, miks Eesti majandusel on läinud halvemini kui teistel Euroopa riikidel. "Muu hulgas on Venemaa agressioon ja selle järelmid mõjutanud Eesti majandust keskmisest rohkem. Energia kallinemise ja intressimäärade tõusu mõju on üle kandunud kiiremini ning ka peamistel ekspordipartneritel läheb keskmisest kehvemini. Siiski näib, et kõige suurema löögi saanud sektorites, milleks on puidu- ja metallitööstus, on suurem langus praeguseks toimunud ning nüüd on küsimus, milliseks kujuneb taastumine,“ ütles Müller.

Tema sõnul on raskem taastumine sellisel juhul, kui kriis on jätnud majandusele püsivama jälje ning ettevõtete ja laiemalt majanduse konkurentsivõime on saanud rängemalt kannatada. Lisaks on väliskeskkonnas toimunud olulisi muutusi.

Mülleri sõnul on geopoliitilised pinged põhjustanud ümberkorraldusi tarneahelates, mis võivad muuta Eesti ettevõtjate väljavaateid. Mitmes EL-i riigis ja mujal on võetud toetus- ja tööstuspoliitika meetmeid, millega Eestil on raske konkureerida. „Peame endilt küsima, kui palju on olukord ettevõtjate jaoks viimastel aastatel muutunud,“ ütles Müller, kutsudes üles arutelule, millised oleksid Eesti edutegurid selles muutnud keskkonnas. „Küsimus on, kas saame loota vaid sellele, et meie eksportivad ettevõtted Euroopa teiste majanduste taastudes taas ka Eesti majanduse kasvule tõmbavad või peame siiski otsima täiendavaid võimalusi oma konkurentsivõime parandamiseks,“ ütles Müller.