Kuidas siis mõjutab Eesti majandust see, et meie majapidamised säästavad varasemast rohkem? Majapidamiste säästmiskäitumine on oluline nii lühi- kui ka pikaajalise majandusarengu jaoks. Ühelt poolt on varasemast suurem säästmine kammitsenud eratarbimise kasvu. Teisalt laenatakse majapidamiste säästud välja ettevõtetele, kes rahastavad nendega investeeringuid. Ettevõtete investeeringutest ja põhivara hulgast omakorda sõltub tulevane majanduskasv. Majapidamiste praegune kõrge säästmismäär peaks seega ettevõtete investeeringuid soodustama.
Ent varem on Eesti majapidamiste säästmiskäitumise poolest teistest Euroopa Liidu riikidest märkimisväärselt erinenud. Kiire majanduskasvu ajal ehk 2002.–2007. aastal oli majapidamiste säästmismäär Eestis märksa madalam kui teistes samasuguste makromajanduslike näitajatega riikides. Üleilmsele finantskriisile järgnevatel aastatel püsis majapidamiste säästmismäär vastupidi kõrgem, kui majandusnäitajate põhjal oleks võinud eeldada. Majapidamised võisid majandusraskuste ajal mõista, et majanduslikult headel aegadel olid nad liialt vähe sääste kogunud, mistõttu säästsid nad 2010.–2014. aastal rohkem kui teiste sarnaste riikide elanikud.
Konjunktuuriinstituudi küsitluste põhjal suurenes sääste omavate perede osakaal ka 2017. aastal. Loodetavasti jääb praegune mõistlik säästmiskäitumine püsima ning majapidamised ei rutta kogutud sääste majanduslikult heal ja kindlal ajal ära kulutama. See aitaks järgmiste majandusraskuste saabudes majapidamistel kergemini toime tulla.
Katri Urke, Eesti Panga ökonomist
