Kehtiv liiklusseadus reguleerib parkimise eest tasu võtmist üksnes kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal. Teistele omanikele kuuluvatel parkimiskohtadel ehk nn eraparklates reguleeritakse parkimist tsiviilõiguslike tehingutega. Parkla omanik, paigaldades parkla sissesõiduteele parkimistingimusi sisaldava infotahvli, millel on selgelt väljendatud tahe olla nõustumise andmise korral lepinguga seotud, teeb sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Sõiduki juhti loetakse seevastu parklasse sissesõitmisega pakkumusega nõustunuks infotahvlil väljatoodud tingimustel. Sellest lähtuvalt loetakse parklasse sissesõitmisel parkla omaniku ja sõidukijuhi vahel leping sõlmituks (teatud juhtudel võib erandina lepingu sõlmimist eitada, kui infotahvel ei ole sõidukijuhile mõistlikult nähtavaks tehtud).
Tulenevalt võlaõigusseadusest on leping tehing kahe või enama isiku vahel. Lepinguga võetud kohustusi on kohustatud täitma üksnes lepingu sõlminud isik. Seejuures ei ole võimalik lepinguga panna kohustusi kolmandatele isikutele ilma nende nõusolekuta.
Juhul, kui sõidukijuht jätab parkimistrahvi maksmata, peab parkla omanik nõude esitamisel tõendama, kellega leping on sõlmitud. Isegi kui parkla omanik suudab kindlaks määrata sõiduki omaniku, ei ole sellega veel tõendatud, et sõidukit just sõiduki omanik kasutas. Siiski tuleb arvestada, et liiklusseaduse § 72 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, mootorsõidukit kasutanud isiku aadressi, mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaja või isikukoodi, mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa numbri.
Järelikult saab parkla omanik nõudega kohtusse pöördumisel läbi kohtu taotleda sõiduki omanikult sõiduki kasutaja avaldamist. Juhul, kui aga trahvi määramisest on möödunud üle 6 kuu, on parkla omanikul kohustatud isikut äärmiselt keeruline kindlaks määrata ja parkimistrahv võib jääda välja mõistmata.
Eeltoodust lähtuvalt ei pruugi leppetrahvi väljamõistmine olla alati võimalik ja teatud juhtudel ei pea sõiduki omanik sõiduki kasutajale tehtud parkimistrahvi tasuma.
Oma õiguste kaitseks soovitan alati enne vaidlusesse astumist pidada nõu advokaadiga.
Kaupo Kask,
advokaat,
Advokaadibüroo Biin ja Biin
