"Kui numbritest rääkida, siis selle aasta (majanduse) kasvunumber jääb poole protsendi juurde, järgmisel aastal võib oodata 2,5-protsendilist reaalkasvu. Ühelt poolt on see loomulikult mitte just kiire kasv, teisalt, kui vaadata üldist konteksti, siis see, et tegemist on selgelt kasvuga, on kindlasti positiivne, ja kui vaadata ka fundamentaalseid asju, sealhulgas näiteks Euroopa üldist seisu, siis on võimalik olukorrast näha ikkagi ka positiivseid märke," rääkis Rõivas.
Rõivas selgitas, et majandusprognoosi alusel hakkab valitsus koostama riigieelarvet ja vaatama üle ministeeriumite lisataotlused. Samas on valitsus suure osa eelarvet puudutavaid otsuseid ära teinud juba koalitsioonilepet sõlmides.
"Tookordsetele otsustele me leidsime juba kevadel ka katteallikad ja on ka reaalselt juba järgmise aasta eelarveplaanidesse need arvestatud. Praeguse teadmise järgi kasvab meil eelarve järgmisel aastal ligikaudu 4,5, võib-olla 5 protsenti – täpsed numbrid selguvad muidugi siis, kui me oleme kõik lisataotlused ja muud nüansid detailides kokku leppinud. Küll aga võib öelda, et juba praeguses eelarvekavas on sees nii lastetoetuste tõus, pensioni kasv, ka see, et kaitsekulutused on 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust on juba eelarvebaasis kindlalt sees, samuti on arvestatud nii töötuskindlustusmakse kui tulumaksu langetamisega," rääkis ta.
Rõivas märkis, et valitsus plaanib eelarvet hoida tasakaalus ja rihib struktuurselt ülejääki. Samas tõdes ta, et nominaalselt on eelarve mõnevõrra puudujäägis, samas jääb see poole protsendi piiresse. Eelarve nominaalse puudujäägi põhjustena tõi peaminister välja täiendavad maksed teise pensionisambasse ja Tallinnasse soetatavad trammid. "Eelarve kulude katteks valitsus uusi laene võtta ei kavatse," lisas Rõivas.
