Kuludest vähenesid antud toetused ja finantskulud. Seevastu tööjõu- ja majandamiskulud, muud kulud ning investeeringud kasvasid.

Antud toetused vähenesid kokku 3,2 protsenti sihtfinantseeringute vähenemise tõttu. Aastaga on sihtfinantseeringud tegevuskuludeks kahanenud 24,4 miljoni euro võrra (17,6 protsenti) ja põhivara soetuseks 13,3 miljoni euro võrra (29,8 protsenti). Samal ajal suurenesid pensionikindlustuse kulud 4,6 protsenti ehk 24,7 miljoni euro võrra, millest lõviosa, 22,7 miljonit eurot läks vanaduspensionidele. Lisaks kasvasid peretoetused 7 protsenti ehk 9,2 miljoni euro võrra, millest 7,8 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud nii puuetega inimeste ja nende hooldajate toetus kui ka õppetoetused, vastavalt 0,8 ja 0,6 miljoni euro võrra.

Tööjõu- ja majandamiskulude nelja kuu maht oli möödunud aasta kuludest suurem 33,8 miljoni euro võrra (8,3 protsenti). Tööjõukulud kasvasid 3,1 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljoni euro ulatuses.

Majandamiskulude mahu kasv 9,8 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest sotsiaalteenustele 6,3 miljoni euro võrra (15,1 protsenti) ja kinnistutele 5,3 miljoni euro võrra (15,5 protsenti). Samuti on võrreldes eelmise aasta nelja kuuga kasvanud riigiasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2,7 miljonit eurot (30,5 protsenti).

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 108,7 miljonit eurot, sh riigiasutused investeerisid ise 89,7 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 19 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 67,2 protsenti võrreldes eelmise aasta nelja kuu mahuga. Investeeringute aasta eelarvest on kasutatud 26,9 protsenti.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 88,8 miljoni euro eest. Aasta esimeses pooles on kõige suuremas mahus tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 1,10 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 668,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,4 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta aprilli lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 86,6 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 5,2 miljonit eurot, ulatudes 22,1 miljoni euroni.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot. Nelja kuuga on tulude eelarvest täidetud 28,8 protsenti ja kulude eelarvest 28,3 protsenti. Möödunud aastast toodi vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud vabariigi valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid.