SEB Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõttete segmendijuht Maarja-Maria Aljas ütles, et inimesi, kes kaaluvad ettevõtlusega alustamist, on Eestis aasta-aastalt aina enam. "Äriregistri andmetel registreeriti 2022. aastal uusi osaühinguid Eestis 20 586 ning samas suurusjärgus on see olnud viimasel viiel aastal," tõi Aljas panga pressiteates välja.

Tegevusvaldkondadest on populaarsemad hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont ja kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, millega tegeleb äriregistri statistika kohaselt üle veerandi Eestis tegutsevate ettevõtetest. Aljas nentis, et veebruarikuine uuring näitas, et ka kaubandus on ettevõtlusega alustajate seas populaarne.

Koguni 42 protsenti ettevõtlusplaani pidavatest inimestest tõid välja, et nende äriidee on seotud e-poe loomisega,

märkis ta.

Aljase sõnul näitas uuring, et kõige enam kaaluvad ettevõtlusega alustamist 18–29-aastased eestimaalased – 17 protsenti. Samaväärselt palju, 15 protsenti, oli ettevõtlusega alustada soovijaid ka 30–39-aastaste vastanute hulgas. Ettevõtlusega alustamise soov on uuringu põhjal kõrgem ka nende seas, kelle igakuine neto sissetulek on vahemikus 1000–2000 eurot. Oluliselt madalam on see nende seas, kes teenivad igakuiselt 550–1000 eurot. Aljas nentis, et tõenäoliselt on alla keskmise töötasu teenivatelinimestel väiksem riskivalmidus või ka puudub ettevõtlusega alustamiseks vajalik algkapital.

Uuringust tuli Aljase sõnul esile, et mõnevõrra rohkem kaaluvad ettevõtlusega alustamist juhi, spetsialisti ametikohal töötavad inimesed ning ettevõtlusega alustamist kaalusid ka päris paljud teenindusvaldkonnas töötavad vastajad. Huvi ettevõtluse vastu on suurem ka lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste ning õpilaste ja tudengite seas.

47 protsenti uuringus osalenud eestimaalastest ei plaani lähima kolme aasta jooksul Aljase sõnul aga oma ettevõtet asutada. Kõige suuremaks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks pidasid vastajad stardikapitali ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu. "32 protsenti uuringus osalenutest tõid põhjusena, miks nad ei kaalu ettevõtet luua, välja just ebapiisavad finantsid," lausus Aljas lisades, et veerand vastajatest vastasid, et takistavaks teguriks on teadmiste ja oskuste puudumine.

Uuringust selgus, et ettevõtlusega alustamisel sooviksid inimesed enim tuge saada rahalise toetuse ja soodsate finantseerimistingimuste näol, mida tõi uuringus esile koguni 52 protsenti vastajatest. "Ka tugisüsteemide puhul mainis 39 protsenti uuringus osalejatest, et tunnevad puudust erinevatest võimalustest vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks," tõdes Aljas.

Vastajad pidasid oluliseks ka toetava kogukonna – partneri, praktilise toe, perekonna ja sõprade toetust ja ka mentori nõuannete olemasolu. "Ettevõtlusega alustamisel soovitakse, et oleks keegi, kellega asju arutada ning kes annaks hinnangu äriideele. Olgu selleks siis pereliige, sõber, mentor, ametnik või partner. On selge, et enesekindlust ettevõtlusega tegelemisel aitab kasvatada toetav keskkond – seda nii nõu kui finantside poole pealt," tõdes Aljas.

Ta lisas aga, et tugisüsteem ei ole oluline vaid alustavatele ettevõtjatele. "Koostööprojektidele ja teadmiste jagamisele ülesehitatud projektid, näiteks Kasvuprogramm, Innovatsiooniliidrite klubi ja Ajujaht, viivad ka juba tegutsevaid ettevõtteid efektiivsemalt edasi. Sellised programmid annavad ettevõtjatele ainulaadse võimaluse omavahel kogemusi jagada ning läbi mentorluse märgata ka neid võimalusi, mida igapäevaselt asja sees olles, ei märkagi," selgitas Aljas.

SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.