"Kõige kiiremini tunnevad töötajad palgakasvu mõju hinnatõusus, sest teenuste ja kaupade hind tõuseb. Tootlikkusest tunduvalt kiirem palgakasv näitab siiski, et tööandjad ei ole saanud tööjõukulusid tervenisti hindadesse kanda. See on suurem risk töötleva tööstuse ja muus eksportivas ettevõtetes töötavatele inimestele, kes teevad kõige lihtsamaid töid," ütles Aron BNS-ile. 

"Kui eksporditurul, kuhu müüvad näiteks ka märksa madalama tööjõukulutasemega Läti ja Leedu ettevõtted, ei ole Eestis toodetud kaupa hinnataseme tõttu enam müüa, võib tootmine Eestis muutuda konkurentsivõimetuks ja lõppeda," hoiatas analüütik.

Ta lisas, et praeguses tööturu olukorras leiavad paljud inimesed ilmselt kiiresti töö, kuid majanduse jahtudes võib väiksema kvalifikatsiooniga või maapiirkonnas elavate inimeste jaoks üleminek olla päris keeruline, sest uus amet tähendab töötajale ka uusi nõudmisi või kaugemat töökohta.

"Tööandjale näitab see statistika, et majandus buumib, töötajatest on suur puudus ja jätkusuutmatu palgakasv sunnib inimesi masinatega asendama või äri praegusel kujul sulgema," märkis Aron. 

Analüütikut paneb muretsema ka tõsiasi, et keskmisest oluliselt kiiremini kasvas palk avalikus sektoris. "Hea ametnik on ettevõtjale ja kodanikule hea partner, kuid keskmisest kiirem palgakasv avalikus sektoris tähendab esiteks seda, et sektor meelitab erasektorist töötajaid üle. Teiseks muutuvad avalikud teenused maksumaksjale kallimaks ja kolmandaks jääb riigil tööjõukulude pealt vähem raha toetusteks ja investeeringuteks, mille rahastamiseks võib valitsusel omakorda tekkida kiusatus makse tõsta," selgitas Aron. 

Konkurentsivõime säilitamiseks soovitab Aron püüdleda suurema tootlikuse ja efektiivsuse poole nii tööturuosapooltel kui ka riigil. "Töötajad peavad konkurentsivõime säilitamiseks juurde ja/või ümber õppima ja eelkõige selle vajadusega harjuma," toonitas ta. "Riik peab olema innovaatiline ja panema rõhku avalike teenuste arendusele, mitte lihtsalt heldemaks muutmisele või ümberkorraldusele."

Ettevõtted peavad samas Aroni hinnangul jätkuvalt innoveerima, otsima koostöökohti ja uusi ideid. "Paraku on ka innovatsiooni ja investeeringute suurimaks takistuseks täna kvalifitseeritud tööjõu puudus. Selles osas on riigil mõistlik välisspetsialistidele piiranguid leevendada ja teha kõik, et nad Eestisse tulla tahaksid ja saaksid," ütles ta. 

Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 1397 eurot, tõustes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,2 protsenti. Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 1723 eurot ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1650 eurot.