Kuidas riik korrale kutsub, sõltub paljuski sellest, millise õigusraamistiku parlament on valinud. Eestis on valik hetkel suuresti kontseptsioonil, et karistamiseks on vaja karistusõigust, mille tulemusel saame võimalikult palju „kurjategijaid“, selmet lahendada teatud rikkumisi lihtsamas menetlusraamis, n-ö halduskaristuste kaudu. Viimast kasutab suurem osa Euroopast.
Sõltumata sellest, kuidas trahvimise protsess riigis toimib, ei saa trahvi suurus olla pelgalt kommiraha. Seda eriti finantssektoris, millel on kandev mõju majanduskeskkonnale ja kus usaldusel on selge...