"Meil ei ole muud varianti kui keelduda elamisloa andmisest," ütles PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valk.

Nii nagu mullu, on töörände kvoot ka tänavu 1317 inimest ehk 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest. Mullu detsembris sai see hulk esimest korda ajaloos täis ja kümned taotlejad jäeti uut aastat ootama. Seetõttu ennustas PPA, et kvoot läheb lõhki ka tänavu. "Tööränne on isegi rohkem kasvanud, kui me ette nägime," nentis Valk.

PPA on juba välja andnud ligi 900 elamisluba töötamiseks ja üle 300 taotluse on menetluses. Valdavalt tahavad siia tulla oskustöölised: ehitajad, õmblejad, tehasetöölised. "Ilmselt täitub piirarv järgmisel nädalal taotlustega, mis on menetluses. Seega ei ole mõistlik siis rohkem taotlusi esitada," ütles peaekspert.

Viimasel ajal on Eestis levima hakanud skeem, millega proovitakse mööda hiilida nii kvoodist kui ka igasugusest tööle registreerimisest. "Tekkinud on ettevõtted, kes proovivad mööda minna nõutava palga maksmisest," ütles Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru.

Eesti tööturu kaitsmiseks tuleb lühikeseks ajaks tööle registreeritud välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Ka on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded. Ukrainlased, moldovlased ja valgevenelased on aga nõus siin ehitama kohati seitse päeva nädalas ka 300–700-eurose palgaga.

"Inimesed võetakse tööle mõnes muus Euroopa Liidu riigis, näiteks Poolas, ja siis justkui lähetatakse Eestisse, aga palka makstakse teise riigi reeglite järgi," sõnas Aru.

Eriti markantne on näide, kus üks isik tõi üle 260 välismaalase Poola kaudu Eestisse. See on viiendik sisserände kvoodist. "Mina julgen arvata, et neid inimesi võib olla tuhatkond, kes on sellist skeemi pidi siia toodud, aga ennustamine on tänamatu. Oleme ise tuvastanud umbes 400 välismaalast, kes on nii tulnud," ütles Aru.

Välistööjõuga seotud rikkumiste arv on üleüldse tõusuteel. Kui eelmise aasta viie kuuga oli PPA-l ligi 40 menetlust seoses töötamise tingimuste rikkumistega, siis tänavu on see arv sama aja peale juba üle 140.

Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet. Hiljuti arvati kvoodi alt välja investorid, iduettevõtjad ning teised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad. Ka ei kuulu kvoodi alla Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning välismaalased, kes kolivad abikaasa/lähisugulase juurde, tulevad Eestisse õppima või teadustööd tegema. Pagulased selle kvoodi alla ei kuulu.