"Ühingute lihtsam piiriülene liikumine aitab kaasa paremale ettevõtluskeskkonnale. Kuigi EL tasemel puudub regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, on sellised toimingud osaliselt võimalikud mitmetes EL-i riikides nagu näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal," ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Feldman pressiteate vahendusel.
"Samas näiteks Eestis ja ka paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid," lisas Feldman. Euroopa Komisjon märkis 2016. aastal Euroopa poolaasta programmi raames Eesti ja mitme teise riigi kohta, et ühingute asukoha muutmise reeglite puudumine nõrgendab nende riikide majanduskeskkonda.
Justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellitud uuringu eesmärk oli tuvastada põhjused, miks ettevõtjad soovivad asukohariiki vahetada, ja õiguslikud probleemid, mis tulevad ühingute piiriülese liikumise regulatsiooni puudulikkusest.
Uuringu käigus tuvastati kaheksa juhtumit, kus ühingud kas soovisid varasemalt oma registreeritud asukoha Eestisse või Eestist välja viia või sooviksid lähitulevikus seda teha. Uuringus käsitletud juhtumite korral kasutati või kaaluti reeglina õiguslikke kõrvalteid nagu näiteks piiriülene ühinemine, et saaks välismaal tegevust alustada või Eestisse liikuda. Sellega võivad aga kaasneda täiendavad kulutused või ka toimingud, mistõttu osa ühingutest loobus teises liikmesriigis tegevuse alustamise plaanist.
"Seda ei oleks vaja, kui registreeritud asukoha piiriülene muutmine oleks võimalik. Teatud juhtudel võimaldaks see lihtsamalt ja kiiremalt majandustegevuse alustamist või jätkamist teises liikmesriigis, kui see praegu on võimalik," märkis Feldman.
Võimalike juhtumite välja selgitamiseks küsitleti lisaks Eestile kaheksa EL-i liikmesriigi ettevõtjate liite, saatkondi, kaubandus-tööstuskodasid ning ühinemiste ja ülevõtmistega tegelevaid suuremaid advokaadibüroosid.
Uuringu viisid justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel läbi Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR ja advokaadibüroo Nove. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.
