Ilmselt tuntuim Wall Streetilt ainestikku saanud linateos on kultusfilmi staatusesse tõusnud Oliver Stone’i 1987. aastal valminud “Wall Street”, mille peaosatäitja Michael Douglas sai Gordon Gekko rolli eest ka Oscari. Hiljem on Gordon Gekko kujundit kasutatud sageli investeerimispankurite ahnuse sümbolina.
Näiteks süüdistas Austraalia peaminister Kevin Rudd 2008. aastal peetud kõnes, et periood, mida iseloomustab filmist päris kuulus tsitaat „Ahnus on hea“ („Greed, for lack of a better word, is good. Greed is right. Greed works.“) on süüdi finantskrahhi tekkimises.
Filmi 2010. aastal valminud järg, “Wall Street: Raha ei maga” (“Wall Street: Money Never Sleeps”) jäi paraku pisut nõrgaks ning seda ei saatnud taoline edu nagu esimest filmi.
Nüüd, jõulude esimesel pühal toimus järjekordse Wall Streeti temaatikat käsitleva filmi, Martin Scorsese „Wall Streeti hunt“ (“The Wolf of Wall Street”) esilinastus, mille peaosatäitja on Leonardo DiCaprio. Eestis peaks film esilinastuma 3. jaanuaril.
Filmi tegevus tugineb tõsielusündmustel ning loo aluseks on Jordan Belforti memuaarid „Wall Streeti hunt“ ning „Wall Streeti hundi kinnipüüdmine“ (“Catching the Wolf of Wall Street”).
1990. aastatel asutas Belfort investeerimisfirma Stratton Oakmont. Mingil ajal oli see USA suurim börsivälisel turul (OTC turul) kaubeldav ettevõte. Stratton Oakmont oli vastutav 35 ettevõtte aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) läbiviimise eest koguväärtuses miljard dollarit.
Paraku oli tegemist firmaga, kes tegeles nn sendiaktsiate (aktsiad, mille aktsia hind jääb alla viie dollari) manipuleerimisega ning Belfort mõisteti süüdi finantspettuses ning rahapesus, kokku põhjustas firma tegevus investoritele kahju umbes 200 miljoni dollari väärtuses. Tegemist oli tüüpilise manipuleerimisskeemiga, kus vähelikviidsete sendiaktsiate hinnad aetakse kunstlikult üles, müüakse tipus maha, mille järel hind kukub olematusse ja investorid kaotavad kogu või peaaegu kogu investeeritud summa.
Belfortile mõisteti neli aastat vanglakaristust, aga kuna ta tegi föderaalvõimudega koostööd, vabanes ta pärast 22 kuud 2006. aasta aprillis. Aasta hiljem kirjutas ta mälestusteraamatu “The Wolf of Wall Street” ning 2009. aastal järjeraamatu “Catching the Wolf of Wall Street”. Mõlema raamatu müügiõiguste eest sai Belfort 940 500 dollarit. Pärast vabanemist pidi Belfort maksma poole kogu teenitud rahast investoritele mõeldud restitutsiooniks, mida ta prokuröri sõnul pole teinud, kirjutas investeerimisajakiri Barron’s oma värske numbri kaaneloos.
Näiteks filmimisõiguste eest saadud rahast maksis ta restitutsioonifondi vaid 21 000. Kokku peab Belfort investoritele maksma 110,4 miljonit dollarit, millele lisanduvad intressid. Stratton Oakmonti kaasasutaja Danny Porush peab maksma üle 200 miljoni dollari. Petta saanud kliente oli ettevõttel kokku umbes poolteist tuhat.
Wall Streeti hunt ei ole ainus Jordan Belforti ja tema kaasasutatud firma Stratton Oakmonti tegevusest inspireeritud film. Esimene, “Boiler Room”, mis valmis 2000. aastal, põhineb kümnetel intervjuudel, mida käsikirja autorid tegid arvukate maakleritega.
Lõpuks ei ole see ka esimene film, mis on tehtud finantskurjategija memuaaride põhjal. Ilmselt on neid veelgi, üks kuulsamaid nn pättkaupleja (rogue trader), kelle sooritatud keelatud tehingud viisid panga või investeerimisfirma suurte kaotusteni, on Nick Leeson, kelle tehingud viisid Suurbritannia vanima investeerimispanga Barings Banki hävimiseni. Leesonile mõisteti kuus ja pool aastat vangistust ning oma karistusajal kirjutas ta raamatu “Rogue Trader”, millest valmis 1999. aastal ka samanimeline film.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
