Seejuures suureneb finantsinspektsiooni 2019. aasta eelarvele võrreldes lõppenud aastaga 5 protsenti, mis on tingitud eelkõige järelevalvetegevuse mahtude suurenemisest. Näiteks teeb Eesti finantsinspektsioon alates 2019. aastast järelevalvet Luminor Bank AS-i ning tema filiaalide üle välisriikides, samuti on kõrgenenud vajadus rahapesu tõkestamise järelevalves. Finantsinspektsioon plaanib tuleval aastal juurde värvata ka 13 uut spetsialisti, teatas inspektsioon.
Finantsinspektsioon on uue strateegia kohaselt seadnud oma tegevuste keskmesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele kaasaaitamise, riskide paremaks juhtimiseks ettevalmistumise ning küberturvalisuse. Inspektsiooni nõukogu esimehe rahandusminister Toomas Tõniste sõnul laiendab Eesti finantsjärelevalve oma tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel edaspidi veelgi.
"Meie majanduskeskkonna avatuse, finantssektori globaliseerumise ning finantsteenuste tehnilise arenguga käivad kaasas ka riskid, kus ebaausal teel saadud raha võib otsida võimalusi Eesti finantssüsteemi ärakasutamiseks. Sellistes tingimustes on äärmiselt oluline, et meie finantsvahendajad rakendaksid kohast hoolsust ning finantsjärelevalve oleks maksimaalselt tõhus. Lisaks tuleb meil tähelepanu pöörata ka täiesti uutele riskiallikatele nagu erinevad krüptovaraga seotud teenused või vastavaid kauplemisplatvorme pakkuvad ettevõtted," rääkis Tõniste.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul on inspektsiooni eesmärk stabiilne, usaldusväärne ja uuendusmeelne finantsturg ning sellest lähtuvalt on uues strateegias terve rida väljakutseid. "Muutunud väliskeskkond, finantsinspektsiooni oluliselt laiemad õigused ning järelevalvatavate suurenev hulk esitab väljakutse turuosalistega seotud riskide paremaks juhtimiseks. Pöörame senisest veelgi suuremat tähelepanu kriisiraamistiku tugevdamisele, turuosaliste sisekontrollisüsteemide tõhususele ning piisavate puhvrite olemasolule riskide maandamiseks," rääkis ta.
