Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles ajalehele, et sotside lisaettepanekud kattusid paljuski juba koalitsioonilepingus kirjutatuga, seega suur osa nende elluviimisest on juba mõnda aega tagasi kokku lepitud. “Küll aga ei saa me nõustuda nende ettepanekutega, mis tooksid kaasa täiendavad maksutõusud,” ütles ta. “Valitsusliidus oleme praegu kokku leppinud tööjõumaksude alandamises ning sotside ettepanek tõsta tulumaksu 4 protsendi võrra on meie jaoks vastuvõetamatu ettepanek, sest maksutõus vähendaks inimeste sissetulekuid ja meie majanduse konkurentsivõimet.”
Maaleht arutleb, et kuna suurim koalitsioonipartner Reformierakond on kategooriliselt vastu tulumaksu suurendamisele 4 protsendi võrra, jääb sotside pakutud katteallikas suure tõenäosusega pelgalt teoreetiliseks lahenduseks.
Konjunktuuriistituudi direktori Marje Josingu sõnul on maksumuudatuste korral oluline, et kohe, kui ideega välja tullakse, näidataks ära ka eelarvele tekkiva lisakulu katteallikad. Sotsid seda alguses ei teinud ja seepärast oli see Josingu sõnul populistlik ettepanek.
“Muidugi on see elementaarne populismi väljendus,” ütles ta. “Katteallikad võivad suunata majandusprotsesse. On hea rõõmustada näiteks miinimumpalga tõusu üle, aga ära võetakse kuskilt mujalt.”
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, sotsiaaldemokraadi Kalvi Kõva sõnul on tulumaksuvaba miinimumi suurendamine suur ja põhimõtteline samm palgavaesuse probleemi tuntavaks leevendamiseks Eestis.
Kui juulikuus koalitsioonilepingu muutmise ettepanekut välja käies jäid sotsiaaldemokraadid muudatuste katteallikate nimetamisel üldsõnaliseks, siis hiljem pakkusid nad, et tulumaksuvaba miinimumi suurendamise võimalikuks katteallikaks on tulumaksumäära suurendamine 4 protsendi võrra.
Kõva sõnul tähendab see seda, et sotsid teevad ettepaneku leida lahendus madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks tulumaksusüsteemi sees. “Ka siis, kui maksuvaba miinimumi tõstmise katteallikaks oleks tulumaksu protsendi muutmine, ei too see kaasa üldise maksukoormuse tõusu, vaid jätab selle senisele tasemele,” lausus ta Maalehele.
“Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega jääb 400-eurose brutopalgaga inimesel iga kuu kätte 49 ehk aastas 590 eurot,” rääkis Kõva. “Kui katteallikaks on tulumaksumäära tõus 4 protsendi võrra, võidavad muudatusest kõik kuni 1630 eurot teenivad inimesed, kuid ka sellest mõnevõrra suurem sissetulek ei tooks kaasa märkimisväärset lisamakset. Näiteks 2000eurose brutopalgaga inimesed hakkavad sel juhul maksma kuus ainult 15 eurot tulumaksu lisaks.”
Kõva märkis, et sotsiaaldemokraadid on veendunud tulumaksuvaba miinimumi järsu tõusu möödapääsmatuses, kuid katteallikaid puudutavas on erakond avatud diskussiooniks.
Konjunktuuriistituudi direktor Marje Josing suhtub sotsiaaldemokraatide ettepanekusse suurendada tulumaksuvaba miinimumi 400 euroni kuus ettevaatlikult, sest madalapalgalistest rohkem mõjutavad riigi majanduse käekäiku võimalikud muud maksutõusud, näiteks ettevõtjatele.
Josingu sõnul mõjutab tulumaksuvaba miinimumi suurendamine väikse sissetulekuga inimesi sel moel, et varasemast rohkem kätte jääva raha eest ostavad nad senisest rohkem toitu ja kodumasinaid, sest enne oli neil selleks vähem võimalust.
Kui aga tulumaksuvaba miinimumi suurendamise katteallikaks peaks olema käibemaksu tõus, võtab see teisest otsast väikse sissetulekuga inimeselt taas raha ära. Samal ajal suure sissetulekuga inimene kulutab oma raha rohkem investeeringutele või hobidele ja käibemaksu tõus tema kulutustele suurt mõju ei avalda.
“Exceli tabel on paha asi, aga tuleb vaadata plussi ja miinust,” märkis Josing.
Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul tuuakse sageli välja maksutõusude ja -langetuste korral madalapalgalised, aga hoopis olulisem on vaadata mõju ettevõtjatele. Ta tõi näiteks, et kui gaasihind peaks tõusma, mõjutab see kodust väiketarbijat väga vähe. Köögiviljakasvataja, kelle kasvuhooned töötavad gaasiküttel, paneb aga hinnatõus raskesse seisu. Kui Soomes gaasihind ei tõuse, väheneb Eesti ettevõtja konkurentsivõime.
Samamoodi oleks mõju kütuseaktsiisi suurenedes – väiketarbijale on hinnatõus marginaalne, suurele transpordifilmale suur kulutus, mis kokku mõjutab konkurentsivõimet lähiriikide, näiteks Läti transpordifirmadega võrreldes. “Ettevõtlus on rahvusvaheline. Kui suretame selle välja, siis ei laeku sealt mingeid makse,” ütles Josing.
