"Sissetulekust sõltuv maksuvaba tulu tõi sisuliselt täiendavad maksuastmed Eesti maksusüsteemi, mis pole küll klassikaline astmeline tulumaks, aga muutis selle sisuliselt progresseeruvaks tulumaksuks," selgitas Sõerd.
Ta tõi välja, et praeguse maksusüsteemi põhielement on tuluvahemik 1200–2100 eurot, kus maksuvaba tulu määr hakkab järsult vähenema ja jõuab 2100 euro suuruse tulu juures nullini. "Õpetajate keskmine palk tõuseb tänavu 2048 euroni kuus. Selle palgataseme puhul pole maksuvaba tulu määr mitte 654, vaid 38 eurot, sest maksuküüru valem sööb suurema osa sellest ära," tõi Sõerd näiteks.
Tema sõnul ei sobi see süsteem Eesti oludesse, kuna tuluvahemik 1200 kuni 2100 eurot on kindlalt eurodes fikseeritud.
See tuluvahemik, mida on ka maksuküüruks nimetatud, on muutumatuna püsinud juba kuus aastat, aga tulude kasvades liigub igal aastal järjest rohkem inimesi oma tuludega sellesse kõrgema maksustamise tsooni,
nentis Sõerd.
Ta lisas, et selle maksusüsteemi loonud kolm erakonda pole ka ise oma looduga rahul ja räägivad selle muutmisest või parandamisest. "Tegelikult pole vaja seda maksuküüru parandada ega remontida, vaid see tuleb ära kaotada ja kehtestada taas kõigile inimestele ühetaoline maksuvaba tulu, mis ei sõltu aasta lõpu seisuga ja tuludeklaratsiooni esitamisel lõplikult selguvast aastatulust. 2016. aasta maksueksperiment ei ole ennast õigustanud," leiab Sõerd.
