"Oleme jõuliselt otsimas võimalusi, kuidas ettevõtete aruandluskoormust vähendada," märkis statistikaameti uus peadirektor Mart Mägi pressiesindaja vahendusel. "Suurendame andmekogude ehk registrite andmete kasutamist küsimustike eeltäitmiseks ja küsimustike osaliseks või täielikuks asendamiseks, samuti pakuvad valikuuringud võimalusi vähendada küsitletavate ettevõtete arvu," selgitas Mägi.
Statistikaameti juht tõi näitena kolm küsimustikku, mida ettevõtted ei pea tänavu enam esitama või saavad esitada vähendatud mahus.
"2017. aastal ei pea enam 300 maanteetranspordi kaubaveoettevõtet küsimustiku „Maanteetransport“ andmeid esitama, sest saame kasutada teise statistikatöö andmete põhjal koostatud hinnanguid. Küsimustiku „Pensionifondid 2016“ näitajaid kogume nüüd pensionifondide veebilehtedelt ise ja fondid on andmete esitamisest vabastatud. Samuti vabanevad kuus riigi või kohaliku omavalitsuse omandis olevat suurettevõtet küsimustiku „Finantsnäitajad 2017“ täitmisest, sest saame nende andmed Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist," selgitas Mägi.
Aastatel 2017–2018 planeerib statistikaamet halduskoormuse vähendamiseks veel nelja tegevust.
Alates 2018. aastast saavad projektiga „Aruandlus 3.0“ liitunud ettevõtted edastada tööjõu- ja töötasunäitajad majandusarvestuse süsteemidest automaatselt; 2018. aastal on plaanis võtta palgastatistika tegemisel kasutusele maksudeklaratsioonide andmed ja küsida ettevõtetelt ainult puuduvaid näitajaid; analüüsida Eleringi andmelaost saadud elektritarbimise tunniandmeid, et hinnata nende sobivust statistika tegemiseks; 2017. aastal on kavas uurida töövahendusportaalide andmete kasutatavust statistikatöö „Hõivatud ja vabad ametikohad“ tegemiseks.
Ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tellimuse täitmiseks teeb statistikaamet 2017. aastal 150 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt registrite andmeid. Statistikaamet kogub andmeid ettevõtetelt juurde ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei ole, registrite andmeid ei ole võimalik panna otsesesse vastavusse riikliku statistika definitsioonidega, andmed tekivad registritesse liiga hilja või erineva sagedusega.
Aastatel 2011–2017 on registreeritud äriühingute arv äriregistris kasvanud kolmandiku võrra ligikaudu 180 000 ettevõtteni ja tegutsevate ettevõtete arv ligi veerandi võrra. Samal ajal on statistikaameti aruandekohustuslaste arv tänu valikuuringute kasutamisele ja andmekogude andmete kasutuselevõtule püsinud viimastel aastatel stabiilselt 40 000 piires.
