"Maks võiks tulla 3-5 aasta jooksul ja seda tasutakse naastrehvi ostmisel," ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. "Ideaalne oleks, kui maksu eest saaks kahjud kaetud, kuid see ei ole ilmselt reaalne. Küll aga peaks maks olema nii suur, et juhid hakkaksid eelistama naastudeta lamellrehve."
Rüütelmaa rõhutas, et esialgu on vastu võetud põhimõtteline otsus teha Majandus- ja Taristuministeeriumile naastrehvimaksu kehtestamise ettepanek, kuid maksu üksikasjade kohta pole veel midagi lõplikku otsustatud. "Esialgu oleme veel idee tasandil," sõnas Rüütelmaa.
Pikemas perspektiivis tahab Tallinn naastrehvide kasutamise linna territooriumi üldse ära keelata, sest praktilist vajadust naastrehvide kasutamisel Tallinnas Rüütelmaa hinnangul pole. Lõplikule keelustamisele võiks Rüütelmaa arvates eelneda kahe- kuni kolmeaastane üleminekuperiood, et inimesed saaksid juba ostetud naastrehvid lõpuni sõita.
Üks põhjus, miks naastrehvide tekitatud kahju just nüüd päevakorda kerkis, on selle aasta erakordselt lumevaene ja soe talv, mis tõi naastrehvide laastamistöö tagajärjed tänavatel eriti selgelt nähtavale. Rüütelmaa tõi näiteks Kaarli puiestee, kus möödunud sügisel pandi maha kallis termoplastmärgistus. Arvestuse järgi pidanuks see püsima kolm aastat, kuid juba sel kevadel pole märgistusest midagi järel. "See on põhiliselt naastrehvide töö," nentis Rüütelmaa. "Väga kallist termoplastmärgistusest on saanud peen tolm, mida me sisse hingame ja mis on kindlasti ka väga mürgine."
Kui palju naastrehvid rahalises mõttes Tallinna tänavatele kahju tekitavad, on raske täpselt öelda, sest asjakohaseid uuringuid pole tehtud. Teada on aga see, et naastrehvide lõhutud teekatte hooldusremont freesimis- ja asfalteerimismeetodil maksab keskmiselt 24 eurot ruutmeeter. Lisaks sellele tuleb taastada kas tavaline teemärgistus või termoplastmärgistus. Viimati nimetatu maksab 14 eurot ruutmeeter ja on umbes neli korda tavalisest märgistusest kallim.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on naastrehvide kahjulikku mõju uuritud põhjalikumalt Soomes. "Sealsed uuringud näitavad, et saja kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega sõiduauto teekatte pinnalt 2,2-3,5 kilogrammi mineraalmaterjali ja sideaine osakesi, ning liiklussagedustel tuhat autot ööpäevas muutuvad kulumisroopad iga aastaga 3-4 millimeetrit sügavamaks," rääkis Klandorf. "Juba 2-3 aastaga võivad nii kiire kulumise korral tekkida teekattesse sedavõrd sügavad pikisuunalised kulumisjäljed, et asfalti tuleb lappima hakata või paigaldada üldse uus kattekiht. Uurimuse põhjal võib väita, et naastrehvidega sõites kulub teekate mitu korda kiiremin, ja märja teekatte puhul on kulumine veel 3-5 korda kiirem," rääkis Klandorf.
Tallinna Linnavolikogu IRL-i fraktsiooni aseesimehe ning endise teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul on naastrehvimaksu kehtestamine katse juhtida tähelepanu eemale linna teede tõelistelt probleemidelt. "Tallinna teede kehvades teeoludes on naastrehvidel süüd võrdlemisi vähe," ütles Jürgenson. "Kehvad teeolud pealinnas on põhjustanud peamiselt kehv majandamine ning raha pidev matmine erakondlikku propagandasse."
Jürgenson ei eitanud naastrehvide osa teede kiiremas kulumises. "Siiski peame silmas pidama, et tee lagunemine sõltub suuresti selle esialgsest kvaliteedist," lisas ta. "Naastrehvide täielik keelustamine, nagu linn seda tulevikus plaanib, nõuab senisest märgatavalt suuremaid investeeringuid teehooldusesse."
