Inimeste rahulolematus ümbrikupalkadega on viimasel kolmel aastal järjest kasvanud

Viimase varimajanduse uuringu järgi sai möödunud aastal palka osaliselt või täielikult ümbrikus peaaegu iga kaheksas töötaja Eestis. Töötajate vaates on ümbrikupalgaga nõustumise põhjused erinevad. Töötaja nõustub töötasu mustalt saama, sest maksmata maksude arvel jääb rohkem raha kätte. Osa soovib aga ise oma sissetulekut väiksemana näidata, et vältida tekkinud kohustusi, näiteks elatusraha maksmist.

Kuigi ümbrikupalga saajate arv 2018. aastal kasvas, siis on näha, et ka rahulolematus ümbrikupalkadega on viimasel kolmel aastal järjest kasvanud. Kui 2015. aastal ei olnud illegaalse töötasu maksmisega rahul 22% ümbrikupalga saajatest ja 2016. aastal 37% ümbrikupalga saajatest, siis 2017. aastal ei olnud ümbrikupalga saamisega rahul juba 52% illegaalse töötasu saajatest.

Seetõttu ongi meie eesmärk aastaks 2021 vähendada ümbrikupalga saajate osakaalu poole võrra, et töötajad ja tööandjad ümbrikupalgast loobuksid. Tegutseme selle nimel, et suhtumine ümbrikupalkade maksmisesse oleks vähem soosiv ning inimesed tajuksid, et vaid tänu maksude maksmisele on meile kõigile kättesaadavad sellised teenused nagu pension, ravikindlustus ja haridus.

Tehingupartneri valikul tasub uurida, mis selle odava hinna taga peitub

Ümbrikupalkade tõttu saavad kahju ka ettevõtjad. Kui tehingupartneri parem hinnapositsioon on saavutatud maksmata maksude arvel, loob see nõiaringi, mis võib ühel hetkel hakata ka enda ettevõtte käekäiku mõjutama. Vaatamata kiusatusele valida tehingupartnerina selline pakkuja, kellel on kõige odavam hind, tasuks uurida, mis selle odava hinna taga peitub.

Vastutustundlik ettevõtja arvestab nende kahjudega, mida ta pikas perspektiivis oma töötajatele ning kogu majanduskeskkonnale tekitab, sest vaid aus konkurents aitab majanduskeskkonnal areneda. Ettevõtjatele sündiv kasu ümbrikupalga maksmisest loobumiseks tuleneb ausast konkurentsist. Seetõttu oleme ümbrikupalga vastases tegevuses loonud ka mitmeid lahendusi, mis ettevõtjaid aitavad sellest hoiduda ja tagada ka, et nende tehingupartnerid sama teevad.

Sügisest saab ettevõtja ligipääsu maksu- ja tolliameti hinnangule, mis on seotud tema ettevõtte maksukäitumisega

Ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks muutmise eesmärgil pakub maksuhaldur ettevõtjatele ülevaadet tasutud maksude, käibe kogusumma ja töötajate arvu kohta. Lisaks väljastame ettevõtetele maksuandmete tõendit, mida saab kasutada tehingupartnerile oma majandustegevusest ülevaate andmiseks.

Tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, palga, käivete ja maksuvõla kohta ning saata see otse e-maksuameti/e-tolli kaudu tehingupartnerile. Maksuandmete tõendiga saavad tehingupartnerid suurendada oma usaldusväärsust ja nii on mõlemal poolel kindlus, et tehingupartneri maksuasjad on korras.

Selle aasta sügisest hakkame ettevõtjatele pakkuma aga ka uut „Peegelduse“ e-teenust, millega saavad nad ise, ilma ametipoolse sekkumiseta, hoida oma ja tehingupartneri maksuasjad korras. Ettevõtja saab teenuse abil kiire ülevaate oma maksuasjadest ning kui esineb mõni puudus, siis seda on võimalik aegsasti kõrvaldada. Lisaks pakume ettevõtjatele võimalust oma andmeid jagada tehingupartneritega, et mõlemad osapooled saaksid suurema kindluse tehingusse minnes.

„Peegeldus“ tagab, et ettevõtja saab ligipääsu maksu- ja tolliameti hinnangule, mis on seotud ettevõtja maksukäitumisega. Selle info abil saab ettevõte ise võimalikud riskid kõrvaldada. Kokkuvõttes on see efektiivsem lahendus nii ettevõtjale, ametile kui ka riigile tervikuna.

Ümbrikupalgad on maksu- ja tolliameti jaoks üks põletavamaid muresid ning puhtalt üksikute kontrollide ja selgemate sõnumitega me seda majandusest ei kaota. Kiireid ja lihtsaid lahendusi siin ei ole. Suur osakaal on kõikidel osapooltel – nii tööandjatel kui ka töötajatel, aga ka tarbijate hoiakutes - kas eelistakse ausat või ebaausat müüjat.

Alati saab valida, kas ettevõtjana või ka kliendina tahame oma raha anda ebaausa tegevuse toetamiseks anda või tasuks seekord otsustada teisiti.