Sarnane kord kehtib ka osaühingu kohta (ÄS § 191 lg 1), mistõttu ei erista me artiklis osaühingu ja aktsiaseltsi erikontrolli käsitlust.
Erikontroll on seaduses sätestatud vähemusõigusena – kui aktsionäride üldkoosolek (osanike koosolek) erikontrolli ei määra, võib selle määramist taotleda ÄS-i § 330 lg 2 (§ 191 lg 2) alusel kohtult. Niisiis võivad aktsionärid (osanikud) ÄS-i § 330 lg 2 (§ 191) järgi erikontrolli määramise nõudega kohtusse pöörduda alles siis, kui üldkoosolek keeldub erikontrolli määramisest. Kui aktsionärid (osanikud) ei ole üldkoosolekult või üldkoosolekule eelnevalt erikontrolli määramist nõudnud, siis ei saa kohus avaldust menetlusse võtta ning peaks avalduse menetlusse võtmisest keelduma. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 1 p 3.
Erakorraline koosolek
Erikontrolli nõudmiseks saab vähemalt kümnendikku kapitalist esindav vähemus nõuda juhatuselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ÄS-i § 292 lg 1 p 2 (§ 171 lg 1 p 3) alusel. Kui juhatus erakorralist üldkoosolekut ühe kuu jooksul kokku ei kutsu, siis võib erikontrolli nõudev vähemus erakorralise koosoleku ise kokku kutsuda, tuginedes ÄS-i § 292 lg-le 2 (§ 171 lg-le 3).
Juhul kui vähemus taotles erikontrolli määramist üldkoosolekul (osanike/aktsionäride koosolekul), mille otsus tunnistati kehtetuks, siis ei ole vajalik uuesti erikontrolli määramist kohtuväliselt taotleda.
Sellest, milliseid otsuseid on riigikohus erikontrolli üle peetud vaidlustes teinud, saab põhjalikult lugeda äsja ilmunud ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 6, 2016. Tuletame meelde, et praegu saab tellida paketi „Raamatupidamisuudised“ 10% allahindlusega. Infot selle pakkumise kohta leiab aadressilt http://rup.ee/tellimine
