Selleks on hea teada, kui palju inimesi ja millistes asutustes riigi heaks töötab ning mis on reformi lähtekohad ja hetkeseis.
Riik tuleb inimesele lähemale, vaadates üle oma tagatoa
E-teenuste ajastul toimib riik paljuski umbisikuliselt ja märkamatult. Mida paremini e-teenused toimivad, seda vähem on tavainimesel näost näkku kokkupuudet ametnikega. Maksudeklaratsioonid koostatakse e-maksuametis, apteegist saame retseptirohu kätte ID-kaardiga, ID-kaart toimib ka erasektori teenuste vahendamisel, näiteks internetipangas. E-kool annab ülevaate lapse kooliasjadest, lastetoetus ja pension tulevad lubatud päeval arvele.
E-teenused hoiavad kokku aega ja raha. Riigi isikustatud toimimist märkame veel otseselt klassikaliste avalike teenuste pakkujate kaudu, nagu arst, õpetaja, politseinik, päästja, sotsiaal- ja kultuuritöötaja.
Nii e-teenuste kui ka klassikaliste teenuste toimimiseks on tehtud ja tehakse ka edaspidi suur töö riigi tagatoas, sest vaja on seadusi, tehnoloogilisi lahendusi, turvasüsteeme ja palju muud. Riigi tagatoa tegevust ei ole tingimata avalikkuses märgata, kuid selleta ei saa riik toimida.
Reformi tehes peame leidma võimalusi, kuidas neid tagatoa tegevusi planeerida kahanevalt, et kokku hoida raha ja tööjõudu, kuid sealjuures peame olema nii nutikad, et suudame väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid. See tähendab, et peame tegema olulisi asju ning pakkuma avalike teenustena ainult neid, mille järele on nõudlus ning mis on vajalikud riigi toimimiseks ja selleks, et Eestis oleks parem elada.
Joonis 1. Avaliku sektori ülesehitus
Kas riiki on liiga palju, kuna riigipalgalisi inimesi on liiga palju? Mis on riigi kulukuse mõõdupuu?
Riigireform tegeleb suurema osaga avalikust sektorist, kuid mitte kogu sektoriga (kui mõõta riiki tema jaoks töötavate inimeste arvu järgi). Avalikus sektoris tervikuna töötab peaaegu 136 800 inimest, millest 17 700 inimest töötab muu avaliku sektori määratluse all. Avalikus sektoris on kokku 3287 organisatsiooni, millest 271 organisatsiooni on muu avalik sektor.
Muu avalik sektor koosneb peamiselt riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvatest ettevõtetest (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Saaremaa Prügila, mõõteseadmeid taatlev Metrosert, Kuressaare Bussijaam, Põlva Vesi), kelle arvelt laekub omanikutulu riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Muu avaliku sektori alla kuuluvad lisaks ettevõtetele mitmesugused asutused, nt Eesti Pank, Audiitorkogu, Notarite Koda, Advokatuur, Tallinna Lauluväljak.
Riigivalitsemise reform tegeleb valitsussektoriga, kus töötab 119 100 inimest. Valitsussektor jaguneb 55 700 töötajaga keskvalitsuseks, 62 700 töötajaga kohalikeks omavalitsusteks (KOV) ning 700 töötajaga sotsiaalkindlustusfondideks (haigekassa ja töötukassa). Valitsussektoris on kokku 3016 organisatsiooni, millest ameti- ja hallatavaid asutusi on 2602 (sh riigiasutused 206, KOV asutused 2396), sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on 328 (sh sotsiaalkindlustusfonde 2, riigi organisatsioone 103 ning KOV organisatsioone 223), äriühinguid on 48 (sh riigi äriühingud 14 ja KOV äriühingud 34), mittetulundusühinguid on 38 (kõik kuuluvad KOV-idele). Kui valitsuse liikmed ja ametnikud räägivad eelarvepositsioonist ja -tasakaalust, siis mõeldakse just sellise hulga inimeste ja asutuste ning nende tegemistega seotud kulusid.
Ministeeriumide ametnikke on kokku kõigest 2700. Nende vähendamine on kindlasti võimalik ja vajalik, kuid mitte sellises mahus, et saaksime tõsimeeli rääkida riigipalgaliste inimeste suurest kärpimisest. Pigem on oluline rääkida sellest, millega need inimesed tegelevad, milliseid õiguslikke dokumente, norme, reegleid nad toodavad ning kas see on ühiskonnale vajalik või hoopis liigselt koormav. Selle käigus saab ka selgeks, kas riiki on palju ning kas mõnda teenust ehk ei peakski riik pakkuma, vaid erasektor.
Muudatuste kavandamine ja ümberkorralduste tegemine võtab aega
Rahandusministeeriumi vaatenurgast moodustavad riigivalitsemise reform ja haldusreform kokku riigireformi (vt joonis 2). Riigivalitsemise reformi eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida toetab paindlik ja tõhus riigikorraldus.
Haldusreform tegeleb kohalike omavalitsuste tegevuse ümberkorraldamisega: nende arvu vähendamise, nende täidetavate ülesannete ülevaatamise ning rahastamismudeli uuendamisega.
Joonis 2. Riigireformi ülesehitus.
Pole võimalik nimetada riigivalitsemise reformi konkreetset algusaega ega täpset kuupäeva, kuna asi tehtud saab. Varem ei ole riigivalitsemise reformile olnud nii tugevat poliitilist mandaati valitsuse tegevusprogrammi ja koalitsioonileppe kaudu.
Riigivalitsemise reformi toetab ka riigihalduse ministri vastutusvaldkonna määratlemine. Tegemist on erinevatest osadest ja etappidest koosneva masinavärgiga, mille piirides ja sisus lepitakse kokku jooksvalt tegevuste elluviimise käigus. Viimastel aastatel tehtud ning tehtavad valikud ja otsused mõjutavad omakorda järgmisi tegevusi. Tarkust tuleb pidevalt juurde ning ühiskonna vajadused muutuvad, mistõttu tuleb riigivalitsemise uuendamisega järjepidevalt tegeleda. Võime tuua võrdluse jalgrattasõiduga: selleks, et mitte maha kukkuda, tuleb pidevalt edasi vändata.
Riigivalitsemise reformi panustavad kõik väiksemad ja suuremad valdkondlikud ümberkorraldused, mida eri ministeeriumid ja asutused teevad. Näiteks eelmisel aastal reformis justiitsministeerium kohtulike registrite tööd. Selle tulemusena oli võimalik vähendada koosseisu 70 inimese võrra, nii et senise 159 töötaja asemel tehakse sama töö ära 89 inimesega. Kindlasti on oluline roll infotehnoloogilistel arendustel, mis võimaldavad teatud töölõigud automatiseerida. Reform võimaldas töötajate palku tõsta.
Kohtunikuabide ametipalk mujal kui Harjumaal ja Tartumaal tõusis 1315 eurolt 1875 euroni. Suuri muudatusi on teinud ja tööd tõhusamaks korraldanud on ka Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Maksu- ja Tolliamet. Riigi tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusse on lõpule jõudmas ning nüüd keskendutakse riigihangete keskse üksuse tegevusele ning riiginõuete tsentraliseerimisele. Riik jätkab kinnisvarareformiga, mis tähendab riigi kinnisvara haldamise üleandmist Riigi Kinnisvara ASile.
Need tegevused aitavad tõhusamalt riiki korraldada ning selle tulemusel majandame optimaalsemalt ning planeerime terviklikumalt. Iga nimetatud tegevus on osa suuremast pildist, mille tulem ei ole kohe käega katsutav, aga annab pikemas ajalises perspektiivis olulise panuse riigi tagatoa efektiivsemaks muutmisele.
Reformi esimese suure sammuna vaadatakse üle riigi ülesanded
2016. aasta esimeses pooles on rahandusministeeriumi halduspoliitika valdkonna olulisim tegevus riigiülesannete analüüs, mis annab riigivalitsemise reformile suuna edasiseks. Arvestades analüüsi läbiviimiseks antud piiratud aega ning inimesi, oleme keskendunud kümnele fookusvaldkonnale, mille kohta teeme suve alguseks valitsusele konkreetsemad ettepanekud. Tegemist on alles esimese etapiga, mille kohta tehtavad otsused viivad järgmiste tegevusteni järgmistel aastatel. Loe täpsemalt riigivalitsemise reformi kodulehelt.
Suuri muudatusi tehakse koostöös
Hea meel on tõdeda, et riigireformiga juba tegeldakse ka väljaspool ministeeriume. Riigikogu toetusgrupp valmistab ette riigireformi arutamist parlamendis olulise riikliku tähtsusega küsimusena ning tööandjate keskliit ja Praxis on käivitanud algatuse „riigireformi radar“, kus kolleegium hindab riigireformi edenemist (või tagasiminekut) neljal suunal: kvaliteetsed avalikud teenused, mõjus poliitikakujundamine ja elluviimine, jõukohane ja heas vormis riik, professionaalne inimeste ja ressursside juhtimine. Samuti hinnatakse reformiprotsessi ennast.
Kutsume üles inimesi kaasa mõtlema ning tegema ettepanekuid lahenduste leidmiseks, et Eesti riik toimiks läbipaistvalt ja tõhusalt ning väiksemate kuludega. Kindlasti viib ka konstruktiivne kriitika edasi, mistõttu ootame huviga, milliste ettepanekute ja järeldustega tulevad välja eri huvigrupid. Kelle jaoks me seda reformi teeme? Sinu, minu ja meie jaoks. Just Sinu mõte või idee võib kaasa aidata riigi paremaks tegemisele!
