Eelotsuse küsimusest ja küsimisest
Euroopa Liidu liikmesriikide kohtud peavad aeg-ajalt küsima eelotsust. Nimelt juhul kui olemasolevast Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast lähtudes ei ole piisavalt teavet, et ise otsustada liidu õiguse tõlgenduse üle. See tähendab seda, et siseriiklikel kohtutel ei ole õigust ise Euroopa Liidu õigust tõlgendada ning kui norm või praktika on segane, siis tuleb tõlgenduse saamiseks pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole.
Eesti Riigikohtu veebilehe andmetel on Eesti kohtud Euroopa Liitu kuulumise jooksul küsinud eelotsust kokku 25 korda. Seega ei küsi Eesti kohtud Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel nõu kuigi tihti. Vastandina näiteks Saksamaa ja Itaalia küsivad keskmiselt igal aastal eelotsust 40 korda.
Pahatahtliku vahendaja vastutus internetis
Antud vaidlus, mis tõi kaasa Euroopa Liidu kohtusse pöördumise, puudutab olukorda, kus maailmakuulsaid kaubamärke esindav organisatsioon on pöördunud kahjunõudega Eestis resideeruva isiku vastu. See isik on seostatav sadade veebilehekülgedega, millel müüakse või müüdi võltskaupu sellistelt kaubamärkidelt nagu Pandora, Puma, Burberry, Parajumpers, Timberland jpt.
Eesti kohus küsib Euroopa Kohtult järgi selle, kas ja millal võib isikule kaasneda vastutus selle eest, kui ta võimaldab toimida võltskaupu müüvatel veebilehtedel. Seda olukorras, kui isik pakub teadlikult anonümiseerimise teenust, võimaldades võltskaubamüüjatel registreerida kaubamärgiõigusi rikkuvaid domeene. Küsimus on seega justnimelt tehnilise toe pakkuja teadlikkuses.
Varem küll mitte virtuaal-, vaid pärismaailma kontekstis on Euroopa Kohus asjas Hilfiger vs. Delta Center arutlenud turuhallipidaja vastuse üle. Seal leidis Euroopa Kohus, et tõkendit saab kohaldada ka turuhallipidajale, kes võimaldab hallis müüja kaubamärkide võltsinguid. Ehk siis rikkumine seisnes selles, et hallipidaja võimaldas Hilfiger vs. Delta Center vaidluses võltskaubandusel toimida ning oli sellest teadlik. Sarnane olukord on ka Eesti kohtus kerkinud vaidluses.
Internetti puudutava eelotsuse olulisus
Arvestades, et internetis toime pandud rikkumiste osas on endiselt palju lahtisi küsimusi nii Eestis kui kogu maailmas, on Eesti kohtu pöördumine suurema selguse saamiseks Euroopa Liidu Kohtu poole igati tervitatav. Eelotsust ennast tuleb küll ligi kaks aastat oodata.
TRINITI Advokaadibüroo advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild esindavad antud vaidluses hagejat ehk kaubamärgiomanike õiguste eest seisvat organisatsiooni.
