Kolleegium kordas oma varasemat praktikat, selgitades, et uurimispõhimõttest tulenevalt peab kohus tõendeid hinnates selgitama välja kahju põhjuse ning alles pärast seda saab hinnata, kas ja mida oleks korteriomanik pidanud kahju ärahoidmiseks tegema ning kas kahju on korteriomaniku kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
Korteriomaniku vastutus oma kohustuste rikkumise eest
Riigikohtus oli 26. aprillil arutamisel vaidlus, kus kindlustusandja nõudis kahju hüvitamist korteriomanikult, kelle korteris purunes väidetavalt tema eriomandi hulka kuuluv vannitoa segisti liitmik ja ka korteriomanike kaasomandi hulka kuuluv veetorustiku liitekoht, ning seeläbi tekkis naabri korterile (kindlustusvõtjale) kahju.