Varaühisuse põhiolemuseks on see, et varaühisuse kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused lähevad abikaasade ühisomandisse (v. a see, mida loetakse lahusvaraks). Abikaasad vastutavad teatud juhtudel aga ka oma lahusvaraga täies ulatuses kolmandate isikute ees, mistõttu on otstarbekas karile jooksnud abielu lahutada ja sellega omavahelised varalised suhted lõpetada.
Abielu lahutusega varaühisuse varasuhe lõppeb ning määratakse kindlaks ühisvara koosseis. Üldreegel on see, et ühisvara jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Keeruliseks muudab esiteks ühisvara jagamise see, et praktikas ei jagata ju pelgalt kahte asja pooleks, vaid jagada tuleb kinnistuid, erineva väärtusega sõidukeid, väärtpaberikontodel olevat raha, äriühingute osasid ning seejuures täita ka ühisvaral lasuvad kohustused (nt laenud, liisingud). Teiseks aga võivad ühisvara koosseisu määravateks asjaoludeks saada erinevad õiguslikud nüansid nagu nt asjaolu, et abielu on sõlmitud enne 01.07.2010, kui kehtis vana perekonnaseadus (PKS 1995). Nimelt vana perekonnaseadus ei lähtunud abielu lõppemise faktist (lahutamisest), vaid sellest, millal lõppesid abikaasade abielulised suhted (nii isiklikud kui varalised). Ja see võis teatud juhtudel abielu juriidilisest lahutamisest erineda pikki aastaid. Samuti võib pikkade abieluaastate jooksul üks abikaasa olla oma lahusvara arvelt panustanud ühisvarasse, mis võib anda talle õiguse väärtuse hüvitamiseks ühisvara arvelt. Teinekord võivad siin mängu tulla abielu ajal ja eelnevalt töötatud aja eest saadud rahvakapitali obligatsioonid.
Eeltoodud põhjused ei ole ainukesed, miks ühisvara jagamine võib kujuneda keerukaks protsessiks ning pooled vara jagamise osas kokkuleppele ei jõua. Abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist kohtus, kuid arvestades asjaolu, et paljud kohtuasjad, mis tihtipeale ka pikaks ja närvesöövaks võivad kujuneda, lõppevad kokkuleppele jõudmisega, ei ole kohtutee kõige odavaim ja kiireim tee ühisvara jagamiseks. Seepärast oleks mõistlik läbirääkimisi ühisvara jagamise osas pidada kohtuväliselt, omavahel kokku leppida ja ühisvara jagamise leping notaris sõlmida.
Autor: advokaat Meeli Rondel, advokaadibüroo HETA
