Kirjadele on vastatud, et ajalehel ei teki lastega töösuhet ning üldse on tegemist pigem sotsiaalse projektiga.
Tööinspektsioon selliste väidetega ei nõustu, sest lapse ja ajalehte tootva ettevõtte vahelisel suhtel on rida töösuhtele omaseid tunnuseid. See on töö, mida tehakse tasu eest. Lisaks kannavad lapsed ettevõtte reklaamlogodega mütse, särke ja kotte, mis viitavad selgelt äriühingu kasule.
Õiguslikud küsimused on vaid osa probleemist. Tähtis on see, kuidas laste müügitöö ühiskonnale tundub. Tööinspektsioon saab igal suvel, kui lehelapsed tänavapilti ilmuvad, murelike kodanike kaebusi nii telefoni kui kirja teel. Sel aastal pöörduti Tööinspektsiooni poole juba siis, kui ilmusid alles kuulutused lehelaste otsimiseks.
Aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. laekus kaebus: „Sain täna ajalehe uudiskirja, mille üheks osaks on reklaam „Tule lehelapseks“. Kui klikata sellel reklaamil, siis saab tutvuda ka tingimustega. Eriti häirivad on selle pakkumise punktid 1-3. Näiteks: „Ootame kõiki lapsi alates 7. eluaastast. Kuna lehelaste tööpäevad ei ole fikseeritud kellaaegadega, siis iga laps saab ise valida, kui pika päeva ta jaksab töötada ja lehti müüa.“ On selge, et lastega sõlmitakse võlaõiguslikke kokkuleppeid, mis ei sea piiranguid ja võimaldavad lastel kasvõi 9-10 tundi lehti müüa. Kuna müük toimub linnatänavatel valdavalt, on sellel veel muidugi omad riskid. Kas Tööinspektsioon lastest ei hooli? See ei ole ju seadusega kooskõlas.“
Kuid see oli alles algus. Kui lapsed tööle jõudsid, laekusid uued pöördumised. Näiteks kirjutab kodanik, et nägi turul ajalehti müüvaid lapsi. Kaks poistest olid suuremad aga üks oli umbes 7-8 aastane. „Kuna mul hakkas väikesest poisist kahju, ostsin lehe, mis maksis 1.40. Andsin poisile 2 eurot, mille laps pani oma kõhukotti ja jäi siis mulle otsa vaatama, kahtlustan, et ta ei osanud piisavalt arvutada, et mulle raha tagasi anda.“
Nädal hiljem juba teine. „Läksin koos kolleegidega lõunale. Selveri vasakpoolse ukse juures pangaautomaadi ees maas kivisillutisel istus väikene heledapäine poiss, kes silma järgi hinnates oli 6- või 7-aastane. Poiss kandis punast värvi „EKSPRESS“ logoga t-särki, mille seljal oli kiri „Tule ja osta EKSPRESS!“ Lapsel olid jalas põlvedeni püksid ja ta nägi välja määrdunud (võimalik, et maas istumisest). Poiss kandis kõhukotti ja sinna kõhukotti pani ta raha, mille leheostjad temale andsid. Üks mees andis poisile ka niisama raha, lehte ei võtnud ja poiss pani ka selle mündi hoolsalt kõhukotti. Poisi sõnade järgi võttis ta hommikul lehemajast lehed, liikus ühistranspordiga Järvele ja alustas seal müüki kell 8. Selleks hetkeks, kui mina lõunale läksin, oli see laps seega tööd teinud juba 5,5 tundi. Poiss selgitas, et teenib endale nii taskuraha ja tema vanemad on sellest teadlikud. Töö lõpetamise kellaajaks ütles poiss kell 17 õhtul, sest ta peab jõudma lehemajja enne kella 17.30, sest siis pannakse lehemaja kinni.
Nägin mitmeid inimesi möödudes poissi teraselt silmitsemas, kes üllatuse, kes haletsusega. Üks vanem härra küsis minu käest, kas nii väike võib tööd teha. Vastasin talle, et seda ma püüangi välja selgitada.“
Paar päeva hiljem taas uus vihje „Annan teada, et nägin lapsi lehti müümas. Leidsin eest väikese tüdruku, kes oli 9-aastane. Küsisin, kas ta on enne ka seda tööd teinud. Ütles, et ta müüs lehti ka eelmisel aastal. Tüdruku sõnade järgi võttis ta hommikul lehemajast kaasa 60 ajalehte. Eesti Ekspress on mahukas leht. Ma ei julge mõeldagi, mitmekiloste lehekottidega need lapsed hommikul müügikohta liiklesid. Õhtul viib raha lehemajja ja saab selle raha, mis üle jääb, endale. See raha on tema oma, vanematele sellest midagi andma ei pea.
Ma saan aru, et juriidiliselt on lapsevanemad sõlminud ajalehega võlaõiguslepingu ja seejärel annavad lastele need, lepingu sätete kohaselt saadavad lehed. Kuivõrd kehtiv seadus ei luba minu teada 7-aastastel lastel ei müügi- ega reklaamitööga tegeleda ilma Tööinspektsiooni nõusolekuta, siis minu hinnangul on tegemist rikkumisega. Seda ennekõike lapse tervise kaitsmise kohustuse mõttes. Minu isiklik hinnang on, et 9-aastane tüdruk ei suuda näha võimalikke ohte raha himustavate varaste ja narkomaanide näol. Rääkimata siis enda füüsilisest kaitsmisest selliste inimeste vastu.
Ma ei pea vastutustundlikuks vanemaid, kes oma lapsed sellisesse olukorda panevad, lapsi sellise olukorra eest ei kaitse ja seavad laste soovi teenida taskuraha kõrgemale lapse füüsilisest ja ka vaimsest tervisest ja heaolust. Iga laps on ehk nõus taskuraha teenimise nimel 9 tundi poe ees seisma või külmal tänavakivil istuma, kuid lapsevanema kohustus on hoolitseda lapse tervist puudutavate otsuste tegemise eest, lubamata lapsel selliseid ohverdusi kasvõi vabatahtlikult teha. Ma südamest soovin täna nähtud pilti oma mälust kustutada ja loodan, et koostöös Tööinspektsiooni ja linnaosavalitsuse lastekaitsespetsialistidega suudetakse peatada Eesti Ekspressi vastutustundetu „jokk“ skeem ning lapsevanemad ei pane oma laste elu ja tervist 1,80.- euro nimel ohtu. Selline on ühe lehe hind.“
Kõik see, millele murelikud kodanikud tähelepanu pööravad, on õige. Selline töö on väikestele lastele täiesti sobimatu esiteks raskuse tõttu, mida lapsed üle ühe õla käiva ja ebaergonoomilisse asendisse sundiva kotiga kandma pannakse. Lisaks ei sobi see töö ka varalise vastutuse ning pika tööpäeva pärast. Tegemist ei ole sotsiaalprojektiga lapse aitamiseks ja töökasvatuseks, vaid pigem lapse ärakasutamise ning kaaskodanike empaatiavõime kuritarvitamisega.
Ajalehe müügi puhul ei ole kindlasti tegemist kerge tööga kultuuri, kunsti, spordi või reklaami valdkonnas, mis 7-12-aastasele lapsele sobiv oleks. Lisaks on kõigil nendel juhtudel eiratud seadusega kehtestatud nõuet saada alla 15-aastase lapse tööle lubamiseks tööinspektori nõusolek. Tööinspektori rolliks ongi hinnata, kas pakutav töö on lapsele sobiv või mitte ning vajadusel tööandajale nõu anda, kuidas tööd sel moel korraldada, et see lapsele sobiks.
Varalist vastutust eeldavat tööd, mida iga müügitöö oma olemuselt on, võib laps teha alates 15. eluaastast, mitte varem. See on seotud tsiviilõigusest tuleneva iseseisva tehingu tegemise õigusega.
Artikkel ilmub koostöös tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.
