Kahjuks selgus, et tehnoloogiaklasside ohutus on kohati väga puudulik. Masinad olid kaitseseadisteta, kemikaalid märgistamata, puudus hädaseiskamislüliti jne. Kas tõesti tahame sellist töökultuuri ja arusaama tööohutusest oma lastele juurutada?
Tööinspektorid käisid 97 koolis, et teha kindlaks, kas koolide tehnoloogiaklassid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seadustele. Tulemused olid murettekitavad.
Kokku tuvastati 434 puudust, millest 104 olid nii tõsised, et nõudsid ettekirjutust.
Näiteks oli koguni 62% kontrollitud koolides kasutusel seadmeid, mille liikuvatel või teravatel osadel ei olnud kaitsekatet. Kaitsekate on hädavajalik, et ka ettevaatamatu liigutuse korral, näiteks komistades, ei saaks käsi või jalg seadme ohtliku osa vastu minna. Kahjuks leidsime aga mitmes koolis saepinke, mille saekettal puudus kaitsekate. Puidu saagimiseks mõeldud seadmel kulub sõrme amputeerimiseks sekundi murdosa.
Noorte esimesed kogemused kujundavad nende arusaama tööohutusest ja töökultuurist. Kui nad õpivad, et ohutusnorme võib eirata ning ohutusmeetmed on ainult soovituslikud, võtavad nad selle teadmise ka enda tulevastesse töökohtadesse kaasa. Seega on kriitilise tähtsusega, et haridusasutused, kus noored oma esimesi praktilisi töökogemusi saavad, seaksid ohutuse esikohale.
Ohtude maandamine algab ohtude märkamisest ja kaardistamisest
Ohutus algab ennetusest, seega on vaja teada, millised riskid töökeskkonnas on. Nii ka koolis. Koolid olid sageli koostanud küll üldise riskianalüüsi, kuid peaaegu pooltel olid hindamata just tehnoloogiaklasside ohutegurid, nagu müra, metalli- ja saepuru ning seadmete liikuvate osade oht.
Töövahendite puudulik turvalisus
Kui kooliõpilane kasutab masinat, mis pole nõuetekohane, on õnnetused kerged juhtuma. Paraku tuleb tõdeda, et 7% koolidest ei olnud masinatel seadmete juhtnuppe selgelt märgistatud, mistõttu võib õpilane kogemata vale nuppu vajutada.
Koguni 34% koolidest kasutas töövahendeid, millel puudus hädaseiskamisseadis – kriitiline turvaelement, mis peab olema igal õppeklassi töövahendil.
Erinevate masinatega töötades on vaja kanda isikukaitsevahendeid, näiteks kaitseprille või kuulmiskaitsevahendeid. Oluline on ohualade juurde paigaldada vastav märk, mis annaks kasutajale teada, millist isikukaitsevahendit tuleb kasutada. Paraku ei olnud 11% koolidest varustanud töötajaid vajalike isikukaitsevahenditega ja koguni 56% koolides oli puudusi isikukaitsevahendite kandmise kohustusmärkide kasutamisega.
Kemikaalide märgistamise tähtsus
Veel üks silmatorkav probleem oli ohtlike kemikaalide märgistamine. Toidutaaras olev kemikaal on eksitav ja ekslikult võib nii õpilane kui ka õpetaja kemikaali valesti kasutada või koguni juua. 7% koolidest ei olnud kemikaale sisaldavaid anumaid korrektselt märgistatud. Näiteks leiti ühest õppeklassist Coca-Cola pudel, mille sees oli mootoriõli, ning teises õppeklassis oli meepurk, mille sees oli hoopis peits.
Esmaabi kättesaadavus
Esmaabivahendid on õnnetuste korral kriitilise tähtsusega, kuid 2% koolides ei olnud need õpilastele kättesaadavad. Lisaks sellele, et olemas on esmaabivahendid, tuleb sinna juurde kirjutada ka vajalik teave, nagu hädaabi number, esmaabiandja nimi ja kontakt ning esmaabi andmise juhised. Kui õnnetus on juba juhtunud, ei pruugi ka kõige lihtsam info meelde tulla. Kahjuks oli koguni 52% juhtudest vastav teave esmaabikapi juures puudulik.
Kontrollide tulemusena saab öelda, et paljude Eesti koolide tehnoloogiaklassid ei ole piisavalt ohutud.
Puudulikud ohutusmeetmed on ohuks nii õpilastele kui õpetajatele ja annavad tulevastele töötajatele vale eeskuju ning õpetavad valesid töövõtteid. Selle olukorra parandamise eelduseks on tehnoloogiaõpetaja, koolijuhi ja koolipidaja tõhus koostöö. Suve saabudes suunduvad paljud noored suvetööle, mistõttu on paslik meenutada, et ohutu töökeskkond ei ole pelgalt nõue, vaid investeering noorte ja kogu ühiskonna tulevikku.
