Statistikaamet arvutab regulaarselt keskmise brutokuupalga andmeid, mis 2024. aasta teises kvartalis oli 2007 eurot. Selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et see on muu hulgas mõjutatud erandlikest väga kõrgetest ja ka madalatest väärtustest.
Rootalu selgitas, et keskmise palga arvutamisel liidetakse kokku kõik välja makstud palgad ning tulemus jagatakse palgasaajate arvuga, seejuures võetakse arvesse ka töökoormust ja töötatud päevad arvu.
„Nii juhtubki, et mõni üksik hästi kõrge väärtus tõstab keskmist ja mõni üksik hästi madal väärtus langetab seda. Seetõttu avaldab statistikaamet keskmise brutopalgaga koos ka mediaanpalga infot, mis 2024. aasta teises kvartalis oli 1641 eurot,“ märkis Rootalu.
„Mediaanpalk on selline palgasumma, millest pooled palgasaajad teenivad rohkem ja pooled vähem. See tähendab, et laias laastus on pooltel palgatöötajatel palk 1641 eurost kõrgem ja pooltel madalam,“ selgitas Rootalu lisaks. Nii keskmise kui ka mediaanpalga puhul avaldab statistikaamet täistööajale taandatud brutosummat.
Üle 2007 euro teenib 36,5 protsenti palgatöötajatest
Keskmise ja mediaanpalga vahe oli 2024. aasta teises kvartalis 366 eurot. See tähendab, et keskmine palk on mediaanpalgast 22 protsendi võrra kõrgem. Keskmise ja mediaanpalga vahe on viimase kolme aasta jooksul küll suurenenud, kuid sama palju on tõusnud ka keskmine ja mediaanpalk ise. Näiteks mediaanpalk on kolme aastaga tõusnud 441 euro võrra, keskmine palk 531 euro võrra. Vaadates ajalukku näeme, et 2021. aasta teises kvartalis oli mediaan- ja keskmise palga vahe 23 protsenti mediaanpalgast ehk praegusega proportsionaalselt sama suur.
Rootalu selgitas, et kui mediaan jagab inimesed palga järgi kaheks võrdseks osaks, siis jagades palgasaajad palga tõusvas järjekorras kümneks võrdseks grupiks, saame palgadetsiilid. Tulemuseks on üheksa punkti, mis eristavad kümmet palgasaajate gruppi. Kõige kõrgemal olev üheksas palgadetsiil näitab palgasummat, millest rohkem teenib 10 protsenti palgasaajatest ning 2024. aasta teises kvartalis oli selleks piiriks 3625 eurot. „Seega, kümnendiku Eesti palgatöötajate palk on kõrgem kui 3625 eurot,“ sõnas Rootalu.
Kaheksas detsiil, mis eraldab 20 protsenti kõige kõrgema palgaga inimestest, oli samas kvartalis 2713 ning seitsmes detsiil 2238 eurot. Minnes veel ühe pulga võrra allapoole, jõuame kuuenda detsiilini, mis on 1909 eurot ja mis jääb juba keskmisele palgale alla. Seega saame järeldada, et keskmisest kõrgemat palka saab Eestis üle 30 protsendi palgasaajatest. Täpsemalt nähtub andmetest, et üle 2007 euro teenib 36,5 protsenti palgatöötajatest.
Palgaredeli alumine ots
Rootalu soovitab vaadata ka palgaredeli alumist otsa. Esimene detsiil ehk palgasumma, millest madalamat palka sai 10 protsenti töötajatest, oli 2024. aasta teises kvartalis 771 eurot brutos. See piir on tema sõnul viimastel aastatel tõusnud 300 euro võrra eelkõige seoses alampalga tõusuga.
„Siin võib muidugi tekkida küsimus, et kuidas on võimalik, et inimesed teenivad alla miinimumpalga, mis on praegu 820 eurot?“ tõstis Rootalu esile.
Sellistel madalatel sissetulekutel võib olla mitu põhjust. „Esimene neist tuleneb asjaolust, et statistikaamet kasutab palgastatistika tegemiseks registriandmeid. Seega on oluline, et info registris on korrektne. Juhul kui töötaja töökoormuse info on sisestatud valesti või on seda unustatud muuta, mõjutab see ka palgastatistikat. Sel juhul lähevadki statistikas arvesse tegelikust madalamad või kõrgemad arvestusliku palga summad,“ selgitas Rootalu lisaks.
Teisalt on madalate palgaväljamaksete põhjus tihtipeale see, et töötaja on kvartali jooksul viibinud pikemalt haigus- või hoolduslehel ning pole seetõttu palka saanud.
