Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,89 eurot ning meespalgatöötajatel 6,37 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 6,7% ja meespalgatöötajatel 4,7%, mis oli ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.
2014. aastal oli endiselt kõige kõrgem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,3%), kus naispalgatöötajatel brutotunnitasu oli 7,81 eurot ja meespalgatöötajatel 12,65 eurot. Võrreldes 2013. aastaga vähenes palgalõhe sellel tegevusalal 3,5 protsendipunkti.
Palgalõhe esines kõikidel tegevusaladel, kuid kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal, kus meespalgatöötajate tunnitasu oli 1,4% kõrgem kui naispalgatöötajatel.
Ametialade pearühmade lõikes oli suurim meeste- ja naiste tunnitasude erinevus oskustöötajatel ja käsitöölistel (31,2%) ning kõige väiksem põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajatel (5,8%).
Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Sellise arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid (2013. aastal 29,9%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2013. aastal 24,8%.
Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga ning saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.
Soolise palgalõhe raames keskmine brutotunnipalk on arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.
Statistikaamet korraldab uuringut „Töötasu struktuur“ rahvusvahelise metoodika alusel alates 2005. aastast. Uuring toimub oktoobri kohta. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Tegemist on põhjaliku töötasude uuringuga, mis annab tarbijate käsutusse kvartaalse palgastatistikaga võrreldes oluliselt detailsemad andmed. Uuringu andmestik kajastab palgatöötajate arvu, struktuuri ja töötasu ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Töötasu struktuuri uuringu vahepealsetel aastatel kogutakse andmeid ainult mees- ja naistöötajate arvu, töötatud tundide ja töötasu kohta.
