Reeglina teeb töötaja inspektsioonile vihje alles siis, kui tema kannatuse viimane piir on käes – pikalt on räägitud, aga probleemile ei ole lahendust leitud. Vihje saatmine riigiasutusele on paljude jaoks viimane võimalus lahenduseni jõudmiseks.
Tööinspektsioonile saadetud vihjed edastatakse inspektoritele, kes vajaduse selgumisel lähevad ettevõtet kontrollima. Järelevalve käigus veendutakse, milles probleem seisneb, ning seejärel antakse tööandjale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. On ka olukordi, kus puuduse kõrvaldamiseks tähtaega ei anta, vaid töö peatatakse koheselt, sest oht inimese elule ja tervisele on sedavõrd suur.
Iga vihje taga on töötaja(ad), kes täiesti õigustatult loodavad tööinspektsioonist abi saada. Viimane annab endast parima, et reageerida nii kiiresti kui võimalik, sest kõige tähtsam eesmärk on inimeste tervise ja elu kaitsmine.
Kahjuks aga ei olnud 21% eelmisel aastal kontrollitud vihjetest asjakohased, mis tähendab, et iga viies kontrollitud vihje ei vastanud tõele. Inspektorid pidid tulutult lahendama probleemi, mida polnudki, samal ajal, kui keegi päriselt kannatas.
Kas inspektor ei saanud aru, milles probleem seisnes, või õnnestus tööandjal probleemi inspektori külastuse ajal varjata? Vihjeid kontrollitakse alati etteteatamata kontrolli käigus, mis tähendab, et tööandja ei tea inspektori saabumisest ette ega põhjust, miks inspektor ettevõttesse saabus. Nii on asjaosalistel väga keeruline probleeme varjata ja seda eriti siis, kui probleemi on vihjes selgelt kirjeldatud.
Näiteks kurdeti vihjes, et töökohal on liiga kuum. Inspektor käis kohal ning selgus, et tööandja oli võtnud kasutusele vajalikud meetmed olukorra leevendamiseks. Töötajad said kasutada lisapuhkepause jahedas ruumis, vesi oli alati kättesaadav ja pakuti ka jäätist. Lisaks olid töökohtadel ventilaatorid ja külastuse ajal toimus parajasti akende kiletamine, et päike tööruume ei kütaks. Mida aga tegid töötajad neile antud lisapuhkepauside ajal? Nad otsustasid minna 25-kraadistest tööruumidest suitsunurka, kus oli inspektori külastuse ajal 31 kraadi. Siit tekib kaks küsimust – kas probleem oli üldse olemas ja mis kasu on nendest tööandja meetmetest niimoodi käitudes?
Teine näide puudutab tööandjat, kes infotelefonile helistades küsis, kuidas ta saab lahendada probleemi, et töökeskkonnas on külm, kui lisapuhkepause kasutasid töötajad soojas ruumis tee joomise ja enda soojendamise asemel hoopis õues suitsupausi pidamiseks. Olgu öeldud, et tol päeval oli temperatuur õues -31 kraadi ja töötajad olid tööandjale öelnud, et kui tööandja neid koju "külmapühale" ei luba, siis nad esitavad vihje tööinspektsioonile.
Mõlema näite puhul on selge, et tööandja oli püüdnud töökeskkonda oma võimete piires parandada. Vihjete esitamisel tasub mõelda, mis ja kui suur on probleem - kas soovitakse enda ja teiste töökeskkonda parandada või lihtsalt tööandjale kätte maksta. Pelgalt kättemaksuks või naljaviluks vihjet teha ei tasu, sest tööinspektor selgitab tõe siiski välja.
