Kui 2013. aastal oli töövaidluskomisjonis arutamisel 118 riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku asutusega seotud töövaidlust, siis aasta hiljem oli neid 126 ning mullu juba 144. Neist omakorda koolitöötajatega oli seotud üle poole ehk 73 vaidlust.
Töövaidluskomisjoni ei pöördu üksnes üldhariduskoolide õpetajad, vaid ka näiteks eripedagoogid ja ülikoolide õppejõud, märgib ajaleht. Koolitöötajate vaidluste põhjuste seas on nii koondamised kui ka ületunnitöö hüvitamata jätmine.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistas Postimehele, et üks vaidluste hulga kasvu põhjus on konfliktid ületunnitöö tasustamise üle. "Samas ei tea meie, mis on töövaidluskomisjoni poole pöördunud inimese ületunnitöö tegemise põhjus – kas näiteks koondati kõrvalt kolleeg ja selle tulemusena pandi teisele töötajale kohustusi liialt juurde," lausus ta.
Miidla-Vanatalu kinnitusel ei jagu koolidel sageli ületunnitöö eest maksmiseks raha: "Nad küll lasevad õpetajatel teha ületunnitööd, aga eelarves selle hüvitamiseks tegelikult raha pole," märkis ta.
Samas peaks avalik sektor olema Miidla-Vanatalu hinnangul seaduste täitmise ja hüvitiste maksmise korrektsuse osas riigis esirinnas. "Kui riik annab eeskuju, siis tuleb ka erasektor järele," lisas ta. "Kui riik ise rikub seadusi, siis annab see ka eraettevõtjale võimaluse öelda, et miks mina siis pean seadust täitma."
Avaliku sektori panus töövaidlustesse on siiski väike – nii on pedagoogide töövaidluste osakaal kõigist vaidlustest alla kolme protsendi, selgub statistikast.
