„Jääb mulje, et praegune valitsus peab 2019. aastast taastatud kolmepoolseid läbirääkimisi valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel Eesti majanduse arengut pärssivaks. Nii on valitsus eiranud sotsiaalpartnerite ettepanekuid töölepingu seaduse muudatuste eelnõusse. Eesti valitsus on võtnud negatiivse suhtumise kollektiivläbirääkimistesse, mis on aga Euroopa Liidu tööpoliitika üks aluseid,“ kirjutavad ametiühingute juhid.
Kollektiivlepingud ja valitsuse suhtumine
„Samuti ei pea valitsusjuht enam vajalikuks aastas mõni kord toimunud kohtumisi valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel, leides, et majandus- ja tööstusministri tasandist piisab küll ja veel. Minister Erkki Keldo omakorda on nimetanud kollektiivlepinguid 19. ja 20. sajandi igandiks, mis tänapäeva ühiskonnas ei mängi enam mingit olulist rolli. Selline suhtumine on seda imelikum, et Eestis on Euroopa Liidu üks madalam sõlmitud kollektiivlepingute osakaal, kuigi Euroopa Liidu miinimumpalga direktiiv näeb ette just kollektiivsete töösuhete sõlmimise soodustamist,“ tõdesid nad.
Kohtumisel Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatusega on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutanud seisukohta, et avalikus sektoris ei kavatse praegune valitsus soosida kollektiivlepingute sõlmimist. Mõned Eesti riigile kuuluvad ettevõtted ongi juba aastaid püüdnud hiilida kõrvale kollektiivlepingute sõlmimisest. Selline otsus vähendab oluliselt ametiühingute võimet seista vastu töötajate heaolu halvendavatele muudatustele.
Ametiühingute liidrid teevad oma kirjas valitsusele ettepaneku naasta kolmepoolsete läbirääkimiste juurde ja võtta riigikogust tagasi töölepingu seaduse muudatuste eelnõu ning asuda seda sotsiaalpartneritega sisuliselt arutama. Ametiühingud soovivad, et valitsus muudaks oma suhtumist kollektiivlepingutesse ja soodustaks kollektiivlepingute sõlmimist nii era- kui avalikus sektoris.
EPSU peasekretär toetab Eesti ametiühingu kolleege ning kutsub Eesti valitsust muutma suhtumist ning taastama riigi tasandi sotsiaalset dialoogi.
