2018. aasta esimeses kvartalis kerkis töötuse määr Eesti tööjõu-uuringu järgi 6,8%-ni, kuna inimesed osalesid tööjõus aktiivsemalt. Tööhõive samal ajal kasvas, kuid varasemast aeglasemalt. Tööturu olukord ei muutunud siiski halvemaks kui eelmise aasta teisel poolel. Registriandmete põhjal saab väita, et tööturunäitajate suuri kõikumisi selgitab enamjaolt tööjõu-uuringu kvartalihinnangute heitlikkus.
Hõivet kasvatas nii eelmisel aastal kui ka selle aasta alguses jõudsasti üksikettevõtjate ja töötajatega ettevõtjate arvu suurenemine. Palgatöötajate arv oli tööjõu-uuringu andmetel veidi väiksem kui aasta varem. Maksu- ja tolliameti registriandmed näitasid, et 2018. aasta esimeses kvartalis sai deklareeritud palka 1,6% rohkem inimesi kui aasta eest. Sealjuures suurenes töötajate arv erasektoris ja vähenes valitsusasutustes.
Ilma töövõimereformita suureneks tööjõus osalemine aeglasemalt ja töötute arv kahaneks. Registreeritud töötute arv on alates töövõimereformi käivitumisest kasvanud. Selle aasta nelja esimese kuu jooksul moodustavad vähenenud töövõimega töötud veidi vähem kui kolmandiku Eesti 33 000 registreeritud töötust. Kui jätta kõrvale juhuslikud kõikumised eri kvartalites, siis selget kasvutrendi kogutöötuse määras viimaste aastate jooksul ei ole. Selle taga on reformi õnnestunud ajastus – kui tööjõudu napib, siis leiavad osalise töövõimega inimesed töö kiiremini kui muidu.
Statistikaameti täpsustatud hinnangu järgi 15–74-aastaste inimeste arv 2017. aastal ei vähenenud, vaid kasvas 0,1% võrra. Ühelt poolt on Eesti muutunud atraktiivsemaks töötamise sihtkohariigiks välistööjõule, teisalt suurendab sisserändevoogusid see, et tagasi pöörduvad varem ajutiselt välismaale läinud Eesti kodanikud. Parem rändesaldo tähendab Eesti tööturu jaoks suuremat tööjõupakkumist ja leevendust tööjõupuudusest tulenevale palgasurvele. Ettevõtetele pakuvad arenguvõimalusi välismaalt tulnud töötajate kogemused ja oskused.
