Tööandjad: alampalga kokkuleppest loobumine on kahetsusväärne
"Leiame, et olukorras, kus tootlikkus kasvab ainult paar protsenti, keskmine palk kuus protsenti ja majandus on jahtumas, on seitsmeprotsendiline alampalga kasv väga hea pakkumine," ütles Aas BNS-ile.
Ta selgitas, et tootlikkusest ja majanduskasvust kordades kiirema palgatõusu nõudmine vähendab ettevõttete konkurentsivõimet ja viib siit minema just lihtsamad töökohad. "Nii võivad alampalka saavad inimesed sootuks töötuks jääda. Pole mõtet tõsta jaanuaris palku ja siis asuda veebruaris inimesi koondama," rõhutas tööandjate keskliidu juht.
Ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu delegatsioonid jõudsid septembri alguses kokkuleppele tõsta 2020. aastal alampalka 38 euro võrra kuus. Selle kava järgi oleks miinimumpalk alates 1. jaanuarist 578 eurot kuus ehk 3,44 eurot tunnis.
Ametiühingute keskliidu volikogu pidas seda siiski ebapiisavaks. Ametiühingud tegid seejärel tööandjatele ettepaneku läbirääkimisi jätkata ning keskliit otsib nüüd võimalikke lahendusi, kuidas läbirääkimistega edasi minna ning alampalga määr tulevaks aastaks ikkagi kokku leppida.
Aas märkis, et kolmapäeval arutas olukorda ka tööandjate volikogu ja otsustas, et kuulatakse ära, milliste uute argumentidega ametiühingud välja tulevad.
Samas tõdes tööandjate keskliidu juht, et miinimupalga kokkuleppega veel erilist kiiret ei ole, sest on aega läbi rääkida ja vajadusel kasutada ka riikliku lepitaja abi.
"Alampalga lepivad kokku sotsiaalpartnerid ehk tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit. Minu teada ei ole ka valitsuskoalitsiooni liikmetel huvi seda otsust enda kätte võtta. On oluline märkida, et alampalgaga on seotud mitmed teised avaliku sektori kulud," lisas Aas.
Praegu on Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.