Kõige enam valmistab tööandjatele muret investeeringute vähene osakaal riigieelarves. Kuigi eelarvemaht suureneb, siis riigieelarvest rahastatavate investeeringute tase jääb möödunud perioodiga samale tasemele. "Ilusatele lubadustele vaatamata pole investeeringute märgatavat kasvu näha ei teede ja hoonete projekteerimises ega ka ehituses," ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteates.
Aasa sõnul on investeeringud Eesti majanduse taastumisel ülimalt olulised, sest vastasel juhul kukuvad ehitus- ja tootmismahud ning hõivatute arv kahaneb järgmisel aastal järsult. "Samuti oleks riigil tark kasutada odavat laenuraha just investeerimiseks ajal, kui ehituse hinnad on madalamad," lisas Aas.
Samuti pole tööandjad rahul sellega, et praeguse plaani järgi turismisektorile eelarvest abi ei tule. "Turismisektoril on võimalus ära kasutada kevadise eelarve ülejäägid, mis pole aga kõige sügavamas kriisi oleva sektori jaoks kindlasti piisav," märkis Aas.
Samal ajal kui valitsus soovitab turismisektorile radikaalset kohanemist muutunud oludega, siis Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul pole riigil plaanis vähendada enda tegevuskulusid, vaid neid pigem suurendatakse laenu abil – see on samm lubatud riigireformile vastupidises suunas.
Tööandjad pole ühtlasi rahul sellega, et õpetajate palgafondi kasv on terveks nelja-aastaseks tsükliks null eurot.
See pole Eesti hariduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime säilitamiseks vastuvõetav lahendus,
ütles Aas.
Tööandjate nägemuses peaks õpetajate palk tõusma vähemalt 1,5-kordseks võrreldes riigi keskmise palgaga. Eelarvestrateegia kohaselt langeb aga õpetajate palk tänasest 1,1-kordse keskmise palga tasemest oluliselt alla poole.
Tööandjate hinnangul peaks õpetajate palgafondi lisaks üldisele palgatõusule suunama täiendavad vähemalt 50 miljonit igal aastal.
Kokkuvõtvalt sõnas Aas, et lähiaastate eelarvepoliitika ei ole tervikuna piisavalt jätkusuutlik ja vastutustundlik. "Majanduskriisi ettekäändel hüppeliselt suurendatud laenuraha kulutatakse eelkõige jooksvatele kuludele, mitte investeeringutele, struktuursetele reformidele ja konkurentsivõime tõstmisele," nentis Keskliidu tegevjuht.
