Tööandjate hinnangul tuleks sisserände piirarvu kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal, teatas liidu esindaja BNS-ile.
“Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga (nagu see täna on), oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,” ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Ka soovitab keskliit üle vaadata välistöötajate palganõude. Liit nimetas küll edasiminekuks välismaalaste seaduste muudatusi, millega kehtestatakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk, kuid samas ei pea liit seda piisavaks.
“Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole. Pealegi eelistab tööandja alati kohalikku töötajat, kellega ei ole keelelisi ega kultuurilisi raskusi,” lisas Tamsar.
Viimastel aastatel on Eesti olnud nõus aastas vastu võtma mitte rohkem sisserändajaid kui 0,1% Eesti alalistest elanikest, tänavu on kvoot 1317 inimest. Politsei- ja piirivalveameti hinnangul tuleb see tänavu täis juba enne aasta lõppu. Ameti hinnangul võib inimesi, kes peavad Eestisse kolimiseks uut aastat ootama jääma, olla sadakond.
