Tööinspektsioon registreeris lõppenud aastal 5128 tööõnnetust, millest osade juhtumite asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid õnnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on jäänud määramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas tööl oma elu 10 inimest. Veel ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele. „Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval,“ tõdes ta. „Mullu vähenes veidi nende tööõnnetuste arv, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Töökeskkonna paranemisest paraku aga rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mistõttu jättis oma elu tööd tehes 10 inimest, “ lisas Maripuu.
Tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor. Vähim tööõnnetusi juhtus kalanduse sektoris. Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, toiduainetetööstuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Enim kasvas tööõnnetuse arv kaubanduses, ehituses ja põllumajanduses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.
2017. aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus kaheksa inimest.
1. jaanuarist 2019 muutus tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. Nüüdsest tuleb esitada raport siis, kui juhtus raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Tööõnnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.
