Tööinspektsiooni eesmärk on, et iga töötaja jõuaks peale tööpäeva lõppu tervena koju. Selle jaoks käivad tööinspektorid mitmetes erinevates töökohtades, kus kontrollitakse tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid, et ära hoida tööõnnetusi, vältida tööga seotud haigestumisi ning aidata kaasa turvalise ja töösuhte osapooli austava töökeskkonna loomisele.
Üks tööinspektor lähebki kontrollima juuksurisalongi. Töökeskkonnas ringi vaadates viitab ta mõnele puudusele, pildistab need üles ja fikseerib hiljem Tööelu Infosüsteemis TEIS. Iseteeninduskeskkonnas TEIS, kuhu tööandjagi ligi pääseb, esitatakse juuksurisalongi juhile tutvumiseks kontrolli protokoll. Selles selgitatakse, et tööandjal on võimalus viie tööpäeva jooksul protokolliga tutvuda ja ka mõned pisipuudused kõrvaldada, kui see on võimalik.
Kui protokollis viidatud puuduseid ei jõuta nii kiiresti kõrvaldada, koostab tööinspektor ettekirjutuse, kus on fikseeritud, mis kuupäevaks puudused kõrvaldatud olema peavad.
Kas ettekirjutus on karistus?
Kuigi sõna ettekirjutus võib tunduda karm, on see tegelikult haldusakt, mis annab võimaluse pikema perioodi jooksul oma puudus parandada. Puuduse kõrvaldamise tõestamiseks saab tööinspektorile TEIS keskkonnas saata pildi.
Tuleb aga ette juhuseid, kus ettekirjutusi ette antud aja jooksul ei täideta. Näiteks juhtuski nii eelpool mainitud juuksurisalongi puhul. Kui tööandja on piisavalt ja objektiivselt põhjendanud, miks ta pole puudust kõrvaldanud, on tööinspektoril võimalus tähtaega ka pikendada. Kui olukord on aga teistsugune ja ettevõtja väldib tööinspektoriga edasist kontakti, esitab tööinspektor sunniraha hoiatuse.
Mis asi on aga sunniraha?
Sunniraha on meede ettekirjutuse täitmise tagamiseks ehk vahend, millega tööinspektor saab tööandjat survestada, et ettekirjutuses toodud puudus kõrvaldatud saaks. Tegu pole trahviga.
Kõigepealt hoiatab tööinspektor, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendub sunniraha. Kui ettekirjutus jäetakse endiselt täitmata, siis sunniraha rakendatakse ja esitatakse uus tähtaeg.
Sunniraha maksimumsuurus on 9600 eurot ja vabatahtlikuks sunniraha täitmiseks on tööandjal aega seitse tööpäeva. Kui see aeg möödub, siis võiks tööinspektor ka kohe kohtutäituri poole pöörduda, kes hakkab sunnirahaga edasi tegelema ja nõuab sisse. Üldiselt püütakse siiski esmalt tööandjaga ühendust võtta ning välja selgitada, miks sunniraha pole tasutud ning kas sunniraha hoiatused on üldse ettevõtjani jõudnud. Mõnel juhul piisab juba sunniraha hoiatusest ja puudus kõrvaldatakse. Sellega lõpeb ka edasine tegevus ja tööinspektor saab juhtumi lõpetada.
Tuleb siiski teada, et ainult sunniraha tasumisest ei piisa. See tähendab, et puudus tuleb ikkagi kõrvaldada. Kui tööandja pole endiselt ettekirjutust täitnud, siis võib sunnivahendit rakendada ka korduvalt. Selle eesmärk ei ole karistamine, vaid et puudus saaks kõrvaldatud ja töökeskkonnas asjad korda. Pole vahet, kui kaua, palju või suures summas sunnirahasid rakendatakse, oluline on, et töökohas oleks tagatud ohutus. Seega ei lõppe menetlus sunniraha ära makstes, vaid kestab puuduse kõrvaldamiseni.
Tööinspektori eesmärk on veenduda, et töökeskkond oleks ohutu ja tervist säästev. Kui tööinspektor leiab ettevõttes puuduse, siis ei pea seda pelgama, sest murekohale tähelepanu juhtimine annab võimaluse oma töötajate keskkond veel turvalisemaks ja mugavamaks muuta. Kui puuduse parandamisega läheb aega, ette tuleb ootamatusi või lihtsalt ununes tähtajaks vajalikud tõendid esitada, tasub sellest tööinspektorile teada anda. Koostöös hoitakse töökeskkond ohutu.
