04.11.2015 Kolmapäev

Töötaja hoiatamine ja töölepingu ülesütlemine töötaja rikkumise tõttu

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu kõneles nädala algul Kuku Raadio tööminutite saates  töötaja hoiatamisest ja  töötaja rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisest.

Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja
Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Foto: rup.ee

Töölepingu seaduse mõistes on hoiatus hoitava märkuse tegemine või muul moel selgitus, et töötaja konkreetne käitumine võib viia töösuhte ülesütlemiseni.

Töötaja hoiatamise põhimõte töösuhetes tuleneb võlaõigusseaduse üldosast. Võlaõigusseaduse kohaselt kehtib põhimõte, et kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

Hoiatamine tähendabki sisuliselt töötajale mõistliku aja andmist rikkumise lõpetamiseks ja järelemõtlemiseks.

Mõistlikku tähtaega ei pea andma, kui tegemist on olulise rikkumisega, mis ei võimalda töösuhte jätkumist. Töötaja oluliseks lepingurikkumiseks loetakse näiteks töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõike 1 punktis 4 nimetatud alkoholijoobes tööl viibimine ja punktis 5 nimetatud tööandjas usaldamatuse tekitamist näiteks varguse tõttu.

Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine ehk töötaja tööta jätmine on kõige suurem karistus töötaja rikkumise eest, aga tööandja peab olema töösuhetes ka töötajale lojaalne, on vajalik anda töötajale enda parandamise võimalus.

Tööminutite saates oli juttu veel sellest, mitu hoiatust võib tööandja teha enne töölepingu ülesütlemist ning kuidas on töötaja hoiatamine seotud töölepingu ülesütlemisega, kirjutab tööinspektsiooni infokiri Tööelu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255