SEB Pensionivalmiduse uuring näitab, et Eesti elanike üldine pensioniteadlikkus on võrreldes eelnevate aastatega langustrendis. Vaid üks tulevane pensionär viiest tunneb huvi, kui suurt pensioni ta tulevikus saama hakkab.
„Faktid, et 26 protsenti pensionikogujatest jälgib kord aastas oma pensionifondi käekäiku ja 60 protsenti vastajatest soovib, et pensioniraha investeeriksid professionaalsed fondijuhid, annavad selge signaali, et kogujad ei ole veel valmis või lihtsalt ei soovi võtta iseseisvalt vastutust pensionivarade investeerimisriskide valimisel. Vaid väga väike osa elanikkonnast (5 protsenti) tunneb end investeerimisalal kindlalt ning eelistab ise oma pensioniraha investeeringutega tegeleda. Enamiku inimeste jaoks ei ole investeerimine igapäevaseks põhitegevuseks, mistõttu oodataksegi spetsialistide abi. Paralleele tõmmates, ka auto- ja telekaremondi võtavad tänapäeval kodus ette ainult oma ala parimad spetsialistid,“ ütles SEB Elu- ja Penisonikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Klienditagasisidest selgus, et väga kõrgelt hinnatakse SEB kvaliteetset ja usaldusväärset finantsnõustamist. 55 protsenti Eesti elanikest ütles, et vajab II samba pensionifondi valimisel lisainfot ja soovib spetsialistiga nõu pidada. Vaid 15 protsenti teeb otsuse pensionifondi valikul ise.
„Väga paljud kliendid soovivad arutada kogumisplaane spetsialistiga, saada ülevaadet oma pensionivaradest ja leida just neile sobiva riskiga kogumislahendus. SEB terviknõustamine seda kõike pakub. Nüüd on võimalik saada head kogumisnõu ka videokõne vahendusel. Aastaid ainult kontoris kättesaadav teenus on täismahus saadaval kõikidele SEB klientidele, kes väärtustavad ajakohaseid tehnilisi lahendusi, sealhulgas aega ja mugavust,“ lisas Holst.
