Iva sõnul on astutud küll suur samm edasi, kui valitsus kiitis heaks hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud, kuid palju tööd seisab veel ees, teatas Iva nõunik 1. jaanuaril BNS-ile.

"Pikaajalise hoolduse süsteem peab toetama hooldusvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut, eelistatult kodus ja kogukonnas ning vaid äärmisel vajadusel asutusepõhiselt," rääkis Iva. "Pereliikmete suur roll oma lähedaste eest hoolitsemisel väärib tunnustust, kuid nende hoolduskoormuse leevendamine on prioriteet. Selline olukord, kus umbes 30 000 naisel ja 17 000 mehel on hoolduskohustus ning seetõttu on tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja 5000 töötab osaajaga, ei saa jätkuda."

Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, kuhu kuulusid ministeeriumite, omastehooldajate, teadlaste, omavalitsuste, vabakonna ja tervishoiutöötajate esindajaid, tõi välja, et pereliikmetel on suur koormus nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Näiteks üldhoolduse omaosalus oli 2016. aastal 76 protsenti. Avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on püsinud madalad, seal hulgas 90 protsenti pikaajalise hoolduse kuludest tehakse institutsionaalsele hooldusele, kodu- ja kogukonnateenuste ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on pigem madal.

"Siinkohal on eriti oluline, et hiljuti ühinenud kohalikud omavalitsused pööraksid erilist tähelepanu oma piirkonna inimeste vajadustele ning toetaksid suureneva tulubaasi ja võimekuse toel neid, kelle hool lähedaste eest ei võimalda olla aktiivne tööturul või ühiskonnas laiemalt. Samuti ei saa teenuste kvaliteet piirkonniti drastiliselt erineda, iga inimene väärib tuge, vaatamata piirkonnale, kus ta elab," ütles Iva.

"Pensionitõus on igal juhul oluline, igal aastal 1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionide indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega, nõnda on pensionitõus igal aastal garanteeritud ka olenemata valimistsüklitest ja -lubadustest. Sel aastal tõusevad pensionid eeldatavalt 6,3 protsenti ja aasta algusest lisandus iga lapse eest ühele vanemale veel ühe kindlustusaasta jagu igakuist pensionilisa," rääkis minister.

Iva sõnul peab riigieelarve piiratuse tõttu mõtlema, kuidas kasutada maksuraha optimaalselt, et sellega lahendataks ühiskonnas kõige põletavamaid probleeme.

"Kui väga paljudele ei ole sotsiaalteenused kättesaadavad või käib hooldekodu koha eest tasumine üle jõu, siis siin ei saa lahendusi tulevikku lükata. Kui hooldekodu kohatasust on pensionäril igakuiselt puudu 300-400 eurot, siis üldine pensionitõus kahjuks meetmena ei aita, vaid on vaja, et KOV pakuks abivajavale perekonnale reaalset tuge ja võimaldaks eakatele väärikat vananemist,“ ütles Iva.

Tänavu suunati KOV-ide tulubaasi 33 miljonit lisaraha, mida on võimalik muu hulgas kasutada ka hooldusküsimuste lahendamiseks ning inimeste iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks.

„Loodetavasti aitab lisaraha kohalikel omavalitsustel oluliselt parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vajadusel aidata peredel tasuda ka hooldekodu koha eest, mis on seadusega KOV-idele pandud kohustus,“ lisas Iva.