Ekspertide sõnul on muutuste juhtimiseks vajalik kogu koalitsiooni panust ning ühtset tahet kokku leppida põhimõtetes, millest valitsus reformiotsuste tegemisel lähtub ja millest ei tagane. Kolleegiumi hinnangul on riigihalduse minister Arto Aas ja ametnikud teinud head tööd, aga nende käed jäävad ühel hetkel lühikeseks, kui valitsus ühiselt otsuseid ei tee, teatas tööandjate keskliit.
"Suve alguses jõudis koalitsioon olulise verstapostini – riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse. Probleemiks on aga see, et valitsus ei jõudnud välja tulla ettepanekutega, mis haldusreformile tegeliku sisu annaks ehk milliseid avalikke teenuseid ja millisel riigi tasandil pakutakse ning kuidas neid rahastatakse," ütles hinnangut andva kolleegiumi liige Aivo Adamson. "Protsessiga on kaasnenud vastasseis ja kriitika, kuid reformile ei ole vaja pidurit panna," lisas Adamson.
Arvestades eesootavaid väljakutseid, nagu eesistumine, kohalike omavalitsuste ja parlamendi valimised, on radari kolleegiumi hinnangul valitsuskabinetil, just peaministri eestvedamisel, vaja nüüd nobedasti asuda avalike teenuste pakkumise ja rahastamise süsteemi ning regionaalhalduse mudeli üle otsustama.
Kolleegiumi liikme Külli Taro sõnul tuleb paljudes valdkondades teha paratamatult raskeid valikud – kas valitakse teenuste kvaliteet või füüsiline kättesaadavus. "Kõikidel juhtidel mõlemat parandada Eesti võimalused välja ei vea. Teenuste regionaalsel pakkumisel on võimalik liigutada kas teenuse pakkujat või saajat. Kui kvaliteedi tõstmise eesmärgil halveneb teenuse füüsiline kättesaadavus, siis vajalik on inimestele pakkuda tasakaalustavaid meetmeid," ütles ta. Taro sõnul on võtmeküsimusteks siin transpordikorraldus ja riigimajade funktsioonid.
"Analüütilist tööd on suvel palju tehtud, kuid muutused sünnivad siis, kui rahva valitud ja seatud juhid valikuid teevad ning just seda oleme vähe näinud. Siit jõuame seekordse riigireformi hindamise keskse küsimuseni – kui riiki reformides tahame toetada suurte probleemide lahendamist, siis tuleb muutusi aktiivselt, süsteemselt ja teadlikult juhtida. Ka mõned eksimused on seejuures andestatavad," ütles kolleegiumi liige Toomas Tamsar.
Radari kolleegiumi hinnangul nõuab see poliitikutelt otsustamisjulgust ehk vajalike otsuste langetamist ja ametnikele suuniste andmist. Näiteks kui oleks kokku lepitud, et edaspidi seotakse kõik riigi avalikud teenused ID-kaardiga identifitseerimise võimalusega, siis ei oleks töötukassas plastkaardi ajutine kasutuselevõtt kõne alla tulnud. Ka maanteeameti reformikava takerdus ümberkorralduste puuduliku ettevalmistuse juhtimise taha, ei suudetud sihtrühmale selle vajalikkust selgitada.
Hinnangu on konsensuslikult koostanud kolleegium, kuhu kuuluvad mõttekoja Praxis ekspert Annika Uudelepp, Euroopa kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, ettevõtja Olari Taal, AS Starman juhatuse esimees Aivo Adamson, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ajaloolane ja mõtleja David Vseviov, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, õppejõud ja teadlane Tiina Randma-Liiv, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro, ettevõtja Heldur Meerits, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Riigireformi Radar on tööandjate keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi. Radari kolleegium annab riigireformi edenemisele hinnangu iga kolme kuu tagant.
Varasemad hinnangud riigireformi edenemisele olid veebruaris 3- ja maikuus 4-. Maksimaalne võimalik hinne on 5.
