18.01.2018 Neljapäev
Suursaadik: Tallinn-Helsingi tunnel oleks Soome jaoks oluline ühendus
Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen ütles, et Tallinn-Helsingi raudteetunnel oleks Soome jaoks oluline ühendus Mandri-Euroopaga.
Mõnes mõttes Tallinn-Helsingi kaksiklinn juba eksisteerib tulenevalt iga-aastasest kasvavast laevaliiklusest kahe linna vahel, ütles Narinen neljapäevasel tunneli projekti esitlusel Tallinnas. Tema sõnul tähendab kasvav linnadevaheline liiklus linnadevahelist tugevat kontakti, eelmisel aastal liikus kahe linna vahel ligi 12 miljonit inimest.
Soome on kui saar ning kuna Soome – nagu ka Eesti – on sõltuv väliskaubandusest, siis oleks fikseeritud ühendus kaubavahetuseks vajalik, märkis ta. Narineni sõnul on erasektori projekti puhul ka väga oluline riikide osalus selle arenduses, kuna projekt tõstatab palju keskkonnaküsimusi.
Angry Birdsi loonud mänguarendaja Rovio endine äriarendusjuht Peter Vesterbacka plaanib eraprojektina rajatava Tallinn-Helsingi raudteetunneli valmis saada 24. detsembriks 2024. Vesterbacka sõnul ei ole Tallinn-Helsingi tunnel kuidagi sõltuv Rail Balticu projektist, kuid raudtee valmimine täiendaks Helsingi ühendust Euroopaga. Vesterbacka aga kritiseeris Rail Balticu projekti, öeldes, et projekt on vähe ambitsioonikas ning planeeritav raudteeühendus on reaalsest tehnoloogilsest võimekusest palju aeglasem.
Vesterbacka sõnul peaks tunneli ehitamine aega võtma viis aastat ning tunneli ehitamine läheb maksma 15 miljardit eurot ning projekt tasub ennast ära 37 aastaga. Ta lisas, et tunnel tuleb ehitada tulevikukindel, et seda saaks tehnoloogia arenedes mugavalt uuendada.
Vesterbacka on ka varem öelnud, et plaanib tunneli ehitamist rahastada 70 protsendi ulatuses Hiina investorite rahaga ning ülejäänud rahastus peaks tulema kohalikest fondidest.
Tunneli ehitamisel on plaanis rajada neli peatust, millest esimene on Tallinnas Ülemistel, teine tehissaarel 15 kilomeetri kaugusel Helsingist, kolmas Otaniemis Aalto ülikooli kampuse juures ning viimane Helsingi lennujaamas. Vesterbacka sõnul peaks tulevikus Tallinnast Helsingi lennujaama jõuda 20-25 minutiga.
Vesterbacka plaanide kohaselt hakkavad tunnelis sõitma rongid kiirusel 350-400 kilomeetrit tunnis. Tema sõnul ei ole tegemist tehniliselt suure väljakutsega, kuid tunnel saaks ehitatud rekordilise ajaga.
Vesterbacka projekt on täiesti eraldiseisev Soome ja Eesti riiklikest plaanidest. Esialgne Euroopa Liidu uuring Tallinna-Helsingi tunneli kohta peaks valmima veebruaris ning võimalik ehitus algama 2030. aastatel. Riikidevaheline projekti tasuvusanalüüs valmib käesoleva aasta veebruaris.
Märksõnad
