Väliskaubanduse kogukäive maksebilansi andmete järgi oli I kvartalis enam kui veerandi võrra suurem kui aasta tagasi. Kaupade ja teenuste eksport suurenes 31% ning kaupade ja teenuste import oli 24% suurem. Lisaks nõudlusele on suurte kasvunumbrite taga endiselt ekspordi- ja impordihindade suur kasv.
Aasta alguses oli häireid üleilmses kaubanduses, mida mõjutas Hiina pandeemialaine ning sõjaga kaasnenud geopoliitiline pinge. See avaldas mõju toorainete hindadele ja kättesaadavusele. Seetõttu kasvatasid ettevõtjad I kvartalis hoogsalt varusid, mis tähendas kaupade sisseveo suurenemist. I kvartalis oli see 40% suurem kui aasta varem. Imporditi enim väetisi, masinaid ja mehaanilisi seadmeid ning metalli.
Kaubanduspartnerite majanduste hea käekäik aasta alguses toetas ekspordinõudlust ning nii meie kaupade kui ka teenuste eksport püsis tugev. I kvartalis kasvas kaupade eksport aastavõrdluses jooksevhinnas 36%. Kaubaekspordi kasvu panustasid enim mineraalsete toodete, puidu ja puidutoodete, masinate ja seadmete eksport. Teenuste eksport kasvas I kvartalis maksebilansi andmetel jooksevhinnas 22%. Kui püsivalt toetab teenuste eksporti telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ning ja veoteenuste valdkond, näitas neile lisaks I kvartalis selget taastumist ka reisiteenuste eksport.
Jooksevkonto saldo oli I kvartalis ülejäägis (1,4% SKPst) tänu teenustekonto ülejäägile, ehk eksportisime teenuseid enam kui neid sisse ostsime. Kaupade ekspordi ja impordi saldo oli I kvartalis 450 miljoni euro suuruses puudujäägis, seda eelkõige kaupade suurema sisseveo tõttu.
Venemaale seatud sanktsioonid hakkavad meie väliskaubandust pärssima pigem aasta teises pooles. Sanktsioonide mõju avaldub nii otseselt kui ka kaudselt meie kaubanduspartnerite nõudluse vähenemise kaudu. Hinnakasvusurve püsib ja vähendab ettevõtete konkurentsivõimet. Siiski näitavad küsitlusandmed, et Eesti ettevõtjate ootused eksporditellimustele järgnevateks kuudeks on head ja nad ei tunneta konkurentsivõime kadu.
