Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk tegi 2017. aastal taasiseseisvumisaja uue rekordi ja oli 751 mln eurot (3,2% SKT-st). Kaupade ja teenuste eksport ja import kasvasid veelgi kiiremini kui aasta varem. Kaupade impordi maht oli võrreldes ekspordiga suurem, mistõttu kaupade konto puudujääk veidi kasvas ja oli 0,8 mld eurot. Teenuste ekspordi jõuline kasv kergitas teenuste konto ülejäägi 1,9 mld euroni.
Juba üheksandat aastat järjest oli Eesti ka 2017. aastal muu maailma suhtes netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sisevoolu ligi 1 mld euroga. Kapital liikus välja valdavalt portfelliinvesteeringute kaudu: Euroopa keskpankade varaostukava raames jätkas Eesti Pank investeerimist võlaväärtpaberitesse ning väljavoolu toetasid ka pensionifondide investeeringud omandi- ja võlaväärtpaberitesse.
Eestisse on taasiseseisvusperioodil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid 2017. aasta lõpu seisuga praktiliselt võrdses mahus sama aasta SKT-ga. Selle näitaja poolest on Eesti EL-i uute liikmesriikide seas teisel kohal. Esikohal on Ungari, kuhu tehtud otseinvesteeringud ületavad selle riigi SKT enam kui kahekordselt. Teistesse Balti riikidesse on välismaised otseinvestorid investeerinud märksa vähem: Lätti 59% SKT-st ja Leetu 41% SKT-st. Välisinvestoreid huvitab Eestis finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus. Riikidest on enim otseinvesteeringuid Eestisse paigutanud Rootsi ja Soome.
