Koroonaeelse 2019. aastaga võrreldes vähenes eelmisel aastal peamiselt ühistranspordiga tööle liikujate osakaal 21 protsendilt 16 protsendile, kaugtöötajate osakaal aga kasvas viielt protsendilt üheksale protsendile ning autoga liikujate osakaal 56 protsendilt 57 protsendile.
Autostumine pole viimastel aastatel enam oluliselt kasvanud – autokasutus on kasvutrendis väiksema sissetulekuga elanike hulgas ja langustrendis kõige suurema sissetulekuga elanikegrupis.
"Kuigi COVID-pandeemia tõttu vähenes oluliselt kogu ühistranspordiga sõitude arv ja ka ühistranspordiga tööle liikujate osakaal, siis sellega pole kaasnenud olulist autokasutuse osakaalu kasvu," nentis transpordiameti liikuvusekspert Mari Jüssi.
Autokasutus on järsult kasvanud kõige väiksema sissetulekuga elanike grupi hulgas 34 protsendilt 45 protsendile. Samas on kõige suurema sissetulekuga elanike grupi autokasutus vähenenud 73 protsendilt 67 protsendile, seda peamiselt kodus töötamise, jalgsi ja jalgrattaga liikumiste osakaalu kasvu tõttu. Jalgrattaga tööle sõitmine on viie aastaga kasvanud Tallinna hõivatute hulgas kahekordseks, jäädes küll vaid kolme protsendi juurde.
Transpordiameti Liikuvuse interaktiivsete diagrammidega statistika koondab erinevatest allikatest andmeid kodu-töö liikumisviiside muutuste, ühistranspordi sõitjate arvu ja teenuse kättesaadavuse, sõiduautode läbisõidu, transpordi kasvuhoonegaaside, liikluses kannatanute ja leibkonna kulutuste kohta.
Liikumisviiside muutuse ja leibkonna kulutuste statistikat on võimalik vaadelda Eesti peamiste regioonide, Tallinna, linnaliste ja maaliste asulate elanike ning erinevate sissetulekugruppide lõikes.
Transpordiamet uuendab liikuvuse statistilisi ülevaateid 1-2 korda aastas, võimaldades jälgida muuhulgas riigi transpordi ja liikuvuse ning transpordi kliimapoliitika eesmärkide täitmist.
