Hindamise tulemusena sai 54,51% sooritanuid tulemuseks „hea”. 28,88% tulemus oli „keskpärane” ja 16,61% tulemus „juhtimissuutmatus”, kirjutas Eesti Päevaleht.
"Kui eeldada, et sama tulemus korduks ka suurema valimi puhul, võivad ligi pooled juhid olla liikluses tähelepanematud või liiga aeglase reaktsiooniga, mis tähendab üle kahe sekundi pikkust reageerimisaega," märkis ajaleht.
Projektis osalejatele tehti arvutil põhinev test, mis mõõdab tähelepanu ning reaktsiooni-, orienteerumis- ja keskendumisvõimet. Test koosneb valikreageerimise alatestidest, mida kasutatakse peamiselt liikluspsühholoogias.
Ühe testi tegemiseks tuli istuda spetsiaalse seadeldise taga ja vajutada nuppudele. Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard eitas kindlalt võimalust, et selline kontrollimeetod võib erineda tavalisest liiklusolukorrast, kus juht võib ohule reageerida automaatselt pidurile vajutamisega.
„Asi pole ainult selles, kas jalg vajub kiiresti pidurile. Inimene peab ka mõtlema. Mõnes olukorras ei pruugi pidurdamisest kasu olla, võib-olla on parem teha väike põige rooliga,” märkis Meinhard.
Raportist tuli ka välja, et kutseliste juhtide seas on üllatavalt palju - 17% - juhtimisvõimetuid ehk liikluses ohtlikke juhte. Meinhardi sõnul võib põhjus olla selles, et programmis osalenud kutseliste juhtide vanus oli keskmisest kõrgem. Seetõttu võisid puudujääke mõjutada ealised iseärasused.
Politseikomissar Riho Tänak märkis lehele, et eaga kaasneva juhtimisvõime vähenemise puhul on kahtlemata tegu probleemiga, millega tuleb tegelda ja õnneks juba tegeldakse. Arstidel on võimalus keelduda juhiloa jaoks vajaliku tervisetõendi väljastamisest, kui inimesel on haigus või muud tervislikud puudujäägid, mis takistavad auto juhtimist. Seda võtet kasutatakse veel vähe, kuid tulevikus võiks see olla oluline meede.
