Piirivalvurid pidasid 2010. aastal Eesti-Vene piiril kinni 162 ebaseaduslikku piiriületajat, pärast seda on nende hulk igal aastal oluliselt suurenenud. 2011. aastal pidasid politsei- ja piirivalveameti ametnikud idapiiril kinni 327 piiriületajat, 2012. aastal 326, 2013. aastal 383 ja tänavu kümne kuuga 236 ebaseaduslikku ületajat.
Kõik ebaseaduslikud piiriületajad ei ole siiski kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad salaja üle piiri Euroopa Liitu pääseda, osa neist on salakaubavedajad ja suur osa satub üle piiri seenel olles või kalastades. Samas on valveseadmete paigaldamise järel märkimisväärselt kasvanud ka kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku rände juhtumid. Kui 2010. aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet selliseid 74 juhtumit, siis 2011. aastal 99, 2012. aastal 169, 2013. aastal 177 ning tänavu kümne kuuga 111 juhtumit.
Piirivalvemajor Ago Tikk ütles, et viimastel aastatel piirile paigaldatud valveseadmed võimaldavad saada piiril toimuvast parema ülevaate. „Valveseadmete eelis tuleb eelkõige ilmsiks raskemates ilmastikutingimustes, halva nähtavuse või läbitavusega alade puhul ning reageerimiseks kaugemate kohtade katmisel. Valveseade ei asenda samas inimest, kuna saadud signaalile ja märgile tuleb ka reageerida,“ rääkis Tikk.
Enamik ebaseaduslikke piiriületusi on olnud kalapüügi või puhkamise käigus, piiririkkumiste hulga ja sageduse põhjuste puhul on määravaks mitmed teised ja sageli piirivalvest sõltumatud tegurid.
„Lühidalt võiks loetelu sisaldada navigatsiooniseadmete või navigeerimisoskuste puudumist, oskamatust määrata oma asukohta või lihtsalt huligaansust. Samuti on oluline osa ka aastaaegadest sõltuvatel ilmastiku iseärasustel. On täiesti mõistetav, et kui jää ja lumikatte periood on liiga lühike või pole seda üldse, siis pole ka võimalikel rikkujatel võimalust tegu korda saata. Olgu nendeks siis jääpüüki harrastavad kalamehed või mootorsaani kasutavad salakaubavedajad,“ rääkis Tikk.
Ebaseadusliku rände eesmärgil toime pandud ebaseaduslikke piiriületusi on sõltuvalt aastast 5–30%.
„Teatud päritoluriikide puhul on olemas ka väljakujunenud ebaseadusliku rände mooduse eelistatused. On riike, kelle esindajad üritavad riiki siseneda pigem piiripunktide kaudu kui piiripunktide vahelisel alal soid või jõgesid läbides ebaseaduslikult piiri ületades,“ lausus Tikk.
