"Jaanuari ekspordistatistika on kooskõlas tööstusettevõtete kindlustunde tõusuga. Kuigi eksporti mõjutasid ka mõned soodsad üksiktegurid, siis suurenes pea kõigi Eestis toodetud olulisemate kaubagruppide müük välisriikidesse," ültes Nestor BNS-ile.
Kuigi Eesti tööstuse ja ekspordi kasvu veab endiselt puidutööstus, siis on Nestori sõnul positiivne märkida, et eelmise aasta lõpust on taastumas ka metalltoodete eksport, mis on samuti üks Eesti kõige olulisematest tootmisharudest ja mille tulemusi madal investeerimisaktiivsus varasemalt on kahjustanud. "Vaadates eksporti riikide lõikes, on positiivne kiire kasv Saksamaa suunal, mis loodetavalt jätkub ka edaspidi," ütles ta.
"Ekspordi vähenemine Rootsi suunal on seotud ennekõike ühe ettevõtte tootmistegevuse ümberorganiseerimisega, mistõttu ei saadeta tooteid enam kontserni Rootsis asuvatesse üksustesse. Jättes kõrvale elektriseadmed, oleks Eestis toodetud kaupade eksport Rootsi suurenenud 7 protsendi võrra. Sellel aastal peaks eksport püsihindades mõõdetuna suurenema ligi 4 protsendi võrra," ütles Nestor.
Eesti eksport kasvas jaanuaris 14 protsenti, kaubavahetuse puudujääk oli aga rekordiline 430 miljonit eurot, kuna 40 protsenti tõusnud importi kasvatasid ilmselt TS Laevade ja Tallinki laevaostud.
