Mis on pandikiri?
Pandikirjade näol tegemist pankade poolt emiteeritavate tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu (eelkõige eluasemelaenu) saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.
Mis on seaduse eesmärk?
Eelnõu üldine eesmärk on luua Eestis krediidiasutustele õiguslikult usaldusväärne keskkond pandikirjade emiteerimiseks ning pandikirjade turu toimimiseks.
Keda mõjutab?
Eelnõu annab pankade jaoks võimaluse (mitte kohustuse) pandikirju emiteerida.
Pankadele, investeerimisfondidele, kindlustusandjatele, jm potentsiaalsetele investoritele laienevad pandikirjade turuletulekuga investeerimisvõimalused, mis võimaldavad paigutada vahendeid likviidsematesse ning vähemriskantsetesse instrumentidesse.
Eelnõu suurendab krediidivõtjate (eelkõige ettevõtete) võimalust saada rahastatust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes. Teiste riikide praktika on näidanud, et finantskriisid ei ole märkimisväärselt negatiivselt mõjutanud läbi pandikirjade raha kaasamist ja selle väljalaenamist.
Lisaks võib pandikiri olla eraisikutele jaoks uus investeerimistoode, mis oma n-ö madala riski poolest on võrreldav tähtajalise hoiusega. Pandikiri võib samas pakkuda hoiusest paremat tootlust ja annab võimaluse tootlusest osa saada ka juhul, kui investeeringust soovitakse väljuda enne selle lõpptähtpäeva.
Mida seadusega reguleeritakse?
- pandikirjade krediidiasutustest emitentidele (lihtsustatult pankadele) täiendava tegevusloa andmine, ilma milleta ei ole pandikirjade emiteerimine lubatud. Selleks, et emitendiga seotud otsused oleksid avalikkusele, sealhulgas investoritele nähtavad, avalikustab Finantsinspektsioon täiendava tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel;
- pandikirjade nime kaitse – võlakirjade pakkumisel võib nende nimetuses sõna „pandikiri“ kasutada vaid seadusest lähtuvalt tegevusluba omav pank;
- pankade üle järelevalve teostamine Finantsinspektsiooni poolt;
- pandikirjade emiteerimise tingimused;
- pandikirjade tagamise põhimõtted ja tagatisvaraga seonduvad nõuded, mis aitavad tagada pandikirjade kõrget usaldusväärsust;
- pandikirjade tagatisvara kogumi eraldi registreerimiseks pandikirjade tagatisregistri pidamine emitendi poolt;
- tagatisvara kontrolleri määramine ja tegutsemine emitendi pandikirjaportfelli nõuetele vastavuse kontrollimisel. Kontrolleri ülesanneteks on mh pandikirjaportfelli stressitestide tulemuste kontrollimine, tagatisvara seaduse nõuetele vastavuse kontroll ja selle käigus avastatu raporteerimine Finantsinspektsioonile, kontrollitegevuse aruande koostamine ning esitamine Finantsinspektsioonile ja emitendile;
- pandikirjadega seonduv emitendi regulaarne aruandlus ning pandikirjade portfelli haldamisega seonduvad riskijuhtimise põhimõtted;
- pandikirjade omanike (investorite) kaitse tagamine emitendi maksejõuetuks muutmise korral – pandikirjade tagatisvara eraldatus emitendi varast (ehk mis saab pandikirjaportfellist, kui emitent satub raksustesse) ja tagatisvara halduri määramine, ning järelevalve tema üle. Järelevalve pandikirjade emitentide üle võib jagada kaheks: a) riiklik finantsjärelevalve Finantsinspektsiooni poolt; b) sõltumatu kontrolleri poolne järelevalve;
- pandikirjade portfelli võõrandamine Finantsinspektsiooni loal tagatisvara halduri poolt teisele pandikirjade emiteerimise tegevusluba omavale pangale;
- pandikirjaportfelli pankrotistumine - mis saab siis, kui pandikirjaportfelli ise muutub maksejõuetuks, olukorras, kus tagatisvara või sellest laekuva tulu arvelt pole võimalik rahuldada kõigi pandikirjaportfelli võlausaldajate nõudeid;
- vastutus emitendi kohustuste rikkumise korral.
Millal plaanitakse seadus jõustada?
Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
