Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit
Eesti pank blogi
Euroala keskpangana töötab Eesti Pank euroala madala inflatsiooni nimel ning tagab Eesti finantsstabiilsust ja sularaha kvaliteeti.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta oktoobris 33 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 74 miljonit eurot ehk 24 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 9%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 12 miljoni euro võrra ja oli 90 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 37 miljoni euro võrra ja ulatus 164 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 12% ja import 5%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 5 miljoni euro võrra ja oli 41 miljonit eurot.
Teisipäev, 12 Detsember 2017 10:38

Kas Eesti on uus Soome?
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Teisipäev, 12 Detsember 2017 10:38

Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima. On see Soome lahe lainetuse müstiline mõju?
Neljapäev, 07 Detsember 2017 09:12

Jooksevkonto liigub sammhaaval tasakaalu suunas
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Neljapäev, 07 Detsember 2017 09:12

  • Investeeringute kasv on suurendanud importi
  • Kapitali liikumist mõjutasid finantssektori struktuurimuudatused
  • Kolme kvartali jooksul on Eestisse tehtud 40% rohkem otseinvesteeringuid kui aasta tagasi
  • Majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud
Neljapäev, 30 November 2017 12:44

Majanduskasv on endiselt väga kiire
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Neljapäev, 30 November 2017 12:44

  • Majanduskasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud
  • Kõige enam pidurdas kolmandas kvartalis majanduskasvu põlevkivisektor
  • Ikka on probleemiks madal tootlikkus
  • Impordi ekspordist kiiremat kasvu saab investeeringute kasvu taustal lühiajaliselt vaadata pigem soodsa arenguna
  • Paranenud majandusolukord ja eurorahade laialdasem kasutuselevõtt võimaldaks valitsusel rohkem reserve koguda

Eesti SKP aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis 4,2 protsendini ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kvartalikasv 0,3 protsendini. Kasvu aeglustumine võrreldes teise kvartaliga tulenes valdavalt energeetikasektorist ja tarbimismaksudest. Kuise statistika, näiteks tööstustoodangu mahuindeksi põhjal, oleks võinud oodata veel järsemat majanduskasvu aeglustumist. Arvestades aga, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv on umbes 3 protsenti, on 4,2 protsenti majanduskasv endiselt kiire.

SKP kasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega (vt joonis).

Tööjõupuuduse üheks põhjuseks on ettevõtete vähene tootlikkuse kasv. Pärast 2009. aasta majanduskriisi on majanduskasv toetunud varasemast enam hõive suurenemisele ning vähem tootlikkusele. Sellist kasvu hakkab aga varem või hiljem piirama töötajate nappus. Välistööjõud saab pakkuda vaid ajutist leevendust, kuid kui tootlikkus ei kasva, on raske ka palku tõsta.

Sellises olukorras peab valitsus jälgima, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis.

Kõige rohkem mõjutas majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis põlevkivisektor. Elektrienergia- ja õlitootmine on tänu paari aasta eest madalseisus olnud naftahinna tõusule taastunud ja andis märkimisväärse osa nii esimese kui ka teise kvartali majanduskasvust, kolmandas kvartalis selle teguri mõju aga taandus. Samuti pidurdas majanduskasvu aktsiisitõusu tõttu vähenenud tootemaksude panus majanduskasvu. Teises kvartalis paisutas tootemaksude panust majandusse aktsiisikaupade varumine enne maksutõusu.

Impordi ekspordist kiiremat kasvu tasub vaadata pigem soodsa arenguna. Ühest küljest on selle taga madala lisandväärtusega tööstusharude ekspordi vähenemine – need harud annavad küll suure osa tööstussektori käibest, kuid mõjutavad kasumeid ja palku vähem. Teisalt kiirendab impordikasvu investeeringute taastumine. Kuna investeeringud on üsna impordimahukad, suureneb investeeringute kasvades import kiiresti. Investeeringute kasv on aga vajalik tootlikkuse suurendamiseks ja majanduskasvu jätkumiseks.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv. Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele. Samuti on suurenenud tööstusettevõtete ootused hinnatõstmise võimaluste suhtes. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 19. detsembril.

Kolmapäev, 29 November 2017 13:51

Palgakasvu kiirenemise taga on tööstussektor
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Kolmapäev, 29 November 2017 13:51

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4 protsendini (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes