Eesti pank blogi
Euroala keskpangana töötab Eesti Pank euroala madala inflatsiooni nimel ning tagab Eesti finantsstabiilsust ja sularaha kvaliteeti.
  • Hõive kasvule annab hoogu ettevõtjate arvu kasv
  • Töövõimereform suurendab töötust prognoositust vähem, sest tööjõunõudlus on tugev
  • Esimest korda rohkem kui kahekümne aasta jooksul suurenes tööealiste inimeste arv
Aprillis toimus Washingtonis traditsiooniline Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolek, kuhu saabusid majanduse võtmeküsimusi arutama delegatsioonid IMF-i 189 liikmesriigist üle maailma. IMF-i peamine sõnum riikidele oli, et katust parandada tuleb siis, kui päike paistab, ehk et praegust soodsat aega tuleks kasutada eelarveliste puhvrite kogumiseks ja majandusreformide tegemiseks. IMF-i sõnumite konservatiivsemaks muutumist võib lugeda üheks märgiks sellest, et nüüdseks ligi kümme aastat kestnud kriisijärgne ajastu on lõppemas, sest seni on fond soosinud pigem majandust elavdavate meetmete rakendamist.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta märtsis 32 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste konto ülejääk aastaga vähenes ja oli vaid 8 miljonit eurot. Kaubaeksport kahanes 7% ja -import 1%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta märtsiga võrreldes 57 miljoni euro võrra, 144 miljoni euroni. Välismajanduse käivet mõjutas muu hulgas asjaolu, et selle aasta märtsis oli tööpäevade arv aastatagusest ajast kahe võrra väiksem. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 1%.Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 34 miljoni euro võrra ja ulatus 152 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 5 miljoni euro võrra ja oli 41 miljonit eurot.
  • Eesti inflatsioon on aktsiisitõusude tõttu euroalal üks kiiremaid.
  • Elektri hind on olnud  väga heitlik, aprillis aeglustus hinnakasv 7%-ni.
  • Tänavune hinnakasv ulatub Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 3% lähedusse.
Viimastel aastatel on eestlased säästnud varasemast suurema osa oma tuludest ja majapidamiste säästmismäär ehk tarbimiskulutustest üle jääva tulu suhe kasutatavasse tulusse on jõudnud järele Euroopa Liidu riikide keskmisele näitajale. Eesti elanike praegune kõrge säästmismäär on igati ootuspärane. Kui analüüsime Euroopa Liidu riikide majapidamiste säästmiskäitumist süsteemselt, siis selgub, et viimasel paaril aastal on Eesti majapidamiste säästmismäär reageerinud säästmist mõjutavatele makromajanduslikele teguritele nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides keskmiselt.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes