Eesti pank blogi
Euroala keskpangana töötab Eesti Pank euroala madala inflatsiooni nimel ning tagab Eesti finantsstabiilsust ja sularaha kvaliteeti.
  • Sissetulekute ja säästude kasv aitab maandada laenukasvust tulenevaid riske
  • Koos investeeringute kasvuga on kiirenenud ka ettevõtete pikaajalise võla kasv
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta augustis 63 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 116 miljonit eurot, mis on 38 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Samas suurenes nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import. Kaubaeksport kasvas 6% ja -import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 60 miljoni euro võrra ja oli 75 miljonit eurot. Suvekuule omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 192 miljoni euroni, suurenedes aastaga 22 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 9% ja import 6%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 22 miljoni euro võrra ja oli 53 miljonit eurot.
Möödunud kolm aastat läksid ajalukku sellega, et ettevõtete kasumid kahanesid püsivalt; paraku tähendas see ka väiksemat võimet investeerida tulevasse kasvu. Sel aastal on kasvanud nii kasumid kui ka investeeringud. On tavapärane, et kasumid kõiguvad äritsükli jooksul palkadest ja majanduse üldisest kasvust rohkem, sest lühiajaliste languste korral toimivad kasumid puhvrina ja majanduse olukorra paranedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et vahepealset langust tasa teha. Siiski on oluline vahet teha põhjustel, miks ettevõtlussektori kasumid on muutunud – selle kaudu on võimalik tuvastada majanduse kitsaskohti, kirjutab Eesti Panga ökonomist Katri Urke.
Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.
Eesti viimase aja majandusnäitajate –  vähenenud tööpuudus, kasvav tööjõupuudus, kiirenenud majanduskasv ja inflatsioon – taustal on majanduse täiendav stimuleerimine riigieelarve abil arusaamatu. Riigieelarve majandust kuumendav mõju on aga tõenäoliselt suurem, kui näitab tänane hinnang struktuursele eelarvepositsioonile. Eelarvestiimuli mõõtmisel tuleks arvestada ka välistoetustega, mis mõjutavad nii eelarve tulusid kui ka kulusid.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes